Politsei: Alaealistele teevad alkoholi kättesaadavaks täiskasvanud

Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) tellitud uuring näitab, et üle poole täiskasvanutest ei ole takistanud alaealisele alkoholi müümist, kuigi põhimõtteliselt ollakse valmis sekkuma. Politsei näeb probleemi eelkõige hoiakutes, aga ka oskamatuses sellistes olukordades käituda.

5. märtsil alustas PPA kampaaniaga, mille eesmärk on koputada täiskasvanute südametunnistusele ja tuletada meelde, et alkohol rikub lapse tervist aga ka rõhutada, et lapsele alkoholi võimaldamine on seaduserikkumine.

Korrakaitsepolitseiosakonna juhtivspetsialisti Pille Luiga sõnul saab alaealise soov tarbida alkoholi realiseeruda ainult selle tõttu, et leidub täiskasvanu, kes talle alkoholi kättesaadavaks teeb. „Alkoholi tarbimine võib lõppeda väga kurbade tagajärgedega – laps võib sattuda tõsistesse probleemidesse või langeda ise kuriteo ohvriks. Näiteks võib tuua eelmise aasta politseistatistika, mille järgi ligi pooled alaealistest vägistamisohvritest on olnud alkoholijoobes."

Politsei registreeris 2011. aastal kuni 17-aastaste alkoholi tarbimisi 9148 ja 2010. aastal 8035 korral. Suurenev rikkumiste arv näitab, et alaealised saavad alkoholi liiga kergelt kätte.

Politsei- ja Piirivalveameti tellitud uuring näitas, et 67% vastanutest, kes on viimase kahe aasta jooksul näinud alaealisele alkoholi müümist, ei teinud selle takistamiseks midagi. Samas, küsimusele: mida teeksite, kui näeksite pealt alaealisele alkoholi müümist, pakkus enamik vastajatest välja mingi lahendusvariandi – näiteks 65% räägiks müüjaga, 13% räägiks alaealisega. Vastajatest 22% ütlesid, et nad ei teeks mitte midagi, sest see ei puuduta neid.

Juhtivspetsialist Pille Luiga sõnul näitavad uuringu tulemused paljude inimeste valmisolekut sekkumiseks, kuid reaalsetes situatsioonides jääb ilmselt puudu julgusest või oskustest. „Tahamegi anda omalt poolt nõu, kuidas erinevaid olukordi hinnata ning millised on sekkumise võimalused," ütles Pille Luiga. Tema sõnul on peamine võtta täiskasvanute poolt vastu otsus, et nad ise ei anna, ei paku ega osta alaealisele alkoholi. Samuti ei tohiks kodus olev alkohol olla alaealistele kergesti kättesaadav. „Kui nähakse pealt alaealisele alkoholi müümist, tuleks esimesena pöörduda müüja poole või juhtida sellele turvamehe tähelepanu, alles seejärel rääkida alaealisega," tõi näiteid Pille Luiga.

Uuringu tulemustest nähtub, et kõige ükskõiksemalt suhtuvad alaealistele alkoholi ostmisesse 18-29aastased meesterahvad. Küsitlus näitas, et selles vanuses noormeestel palutakse kõige sagedamini ka alkoholi osta.

Olukorra tõsidust arvestades pöörab politsei teemale järjest enam tähelepanu. „Politsei teeb koostööd kaubandusettevõtete ja alkoholitootjatega, eesmärgiga karmistada kontrolli alkoholi müügi osas. Näiteks kui politsei tabab alkoholi tarbiva alaealise, siis püütakse kindlasti ka välja selgitada, kust ja kuidas laps alkoholi sai," rääkis Pille Luiga.

Täiskasvanu poolt alaealisele alkoholi ostmise või müümise eest määras politsei 2011. aastal karistuse 257 ja 2010. aastal 194 juhul.

Teadvustamaks täiskasvanute rolli ja vastutust alaealistele alkoholi kättesaadavuse tõkestamisel käivitati esmaspäevast kampaania „Sekkumata jätmine tuleb ringiga tagasi". Kampaania raames valmis koostöös vabatahtlikega videoklipp (videot vaata siit) ning väliplakat.

Infot alaealistele alkoholi müümise kohta ootab politsei e-postiaadressile: murelink@politsei.ee.

Uuringu lühikokkuvõte

• PPA tellimusel viidi 2012. aasta jaanuaris-veebruaris läbi uuring selgitamaks välja, kas täiskasvanud sekkuvad kui näevad, et alaealistele ostetakse alkoholi.

• Uuringu raames küsitleti telefoni teel 1000 inimest, valimi moodustamisel kasutati tõenäosuslikku kvootvalimit. Küsitletavad sattusid uuringusse läbi oma telefoninumbri juhuvaliku teel. Uuritavaks kogumiks olid kõik Eesti 18-74 aastased isikud. Küsitletutest 47% olid mehed ja 53% olid naised, 69% olid eesti ja 31% vene keelt kõnelev elanikkond. Uuringu viis läbi uuringufirma Norstat, uuringutulemuste analüüsi koostas kommunikatsioonibüroo Vare & Jaakkola.

• Uuringus osalejatest vastas ca 20%, et on näinud pealt, kuidas alaealisele alkoholi ostetakse või üle antakse. Nendest, kes seda pealt on näinud, vastas 50%, et nad on näinud seda viimase kahe aasta jooksul korduvalt (2-3 korda) ning 28% pealtnäinutest väitsid, et seda on viimase kahe aasta jooksul nähtud koguni rohkem kui viiel korral.

• Vastanute elukoha järgi on alkoholi alaealistele müümist märgatud kõikides maakondades. Vastanute vanuse järgi tuleb välja, et kõige rohkem on alkoholi ebaseaduslikku müümist näinud 18-29aastased (38%) ja kõige vähem pensionärid (4%).

• Alaealised on pöördunud endale alkoholi ostmise palvega 13% küsitletute poole. Uuringust tuleb välja, et alaealised pöörduvad meesterahvaste poole kuus korda sagedamini kui naiste poole. Sellise palvega pöörduvad alaealised kõige rohkem selle vanusegrupi poole, mis on nende vanusele kõige lähemal. Uuring näitas, et 38% juhtudest on pöördutud vanuserühma 18-29 poole.

• Küsimusele „Kas olete viimase kahe aasta jooksul näinud, kuidas alaealine ostab alkoholi?", vastas jaatavalt 17% küsitletuist. Nendest vastanutest, kes viimase kahe aasta jooksul nägid alaealisele alkoholi müümist, ei teinud enamus (67%) sellist situatsiooni nähes mitte midagi. Kõige passiivsemad sekkujad (vastusevariant „ei teinud midagi") olid 18-29aastased – 78%, kõige aktiivsemad sekkujad olid 45-64-aastased (47%).

• Kui uuringus osalenud inimesed näeksid alaealisele alkoholi müümist, räägiks 65% vastajatest müüjaga, 13% räägiks alkoholi saanud alaealisega ja 7% helistaks politseisse. Reageerimata jätaks 22%.

Lisainfo:

• Helin Vaher
• pressiesindaja
• kommunikatsioonibüroo
• Politsei- ja Piirivalveamet
• 612 3014/53 408 556