ESPAD uuring: Noorte uimastitega katsetamine on stabiliseerunud

Valminud on rahvusvaheline raport 2011. aasta uuringust The European School Survey on Alcohol and Other Drugs (ESPAD), mis näitab, et uimastitega katsetamine on noorte seas stabiliseerunud, uue trendina on kasvanud inhalantide tarvitamine.

Alates 1995. aastast iga nelja aasta järel läbiviidav uuring annab ülevaate Euroopa riikide 15-16-aastaste kooliõpilaste alkoholi, tubaka ja illegaalsete uimasite tarvitamisest. Illegaalsete uimastitega katsetamine kasvas kuni 2003. aastani, kuid on nüüdseks stabiliseerunud.

Levinuim narkootikum on endiselt kanep, mille katsetajate keskmine protsent on jäänud samale tasemele 2007. aastaga ehk 17%. Värskest raportist võib uue trendina välja tuua inhalantidega (sissehingatavad lahustid, lakid, bensiin, liimid, gaasid) katsetajate kasvu mitmetes Euroopa maades. Kui kõikides varasemates uurimustes olid poisid tarvitanud inhalante tüdrukutest rohkem, siis viimases uurimuses soolisi erinevusi ei olnud.

Muutused on toimunud poiste ja tüdrukute vahelistes erinevustes ning eriti just purjutamise osas. Kui 1995. aastal oli poiste ja tüdrukute vahe 12%, siis eelmisel aastal 5% - viimasel kuul enam kui 5 drinki joonud tüdrukuid oli 38% ning poisse 43%. Erinevused on vähenenud ka Eestis, kus poisid ja tüdrukud tarvitavad nüüdseks alkoholi pea võrdselt.

Eestis on võrreldes Euroopa keskmisega enam uimastitega katsetajaid, eriti kanepiga. Kui Euroopas on keskmiselt kanepit proovinud 17% õpilastest, siis Eestis on see näitaja 24%. Naaberriikides Lätis ja Leedus on kanepiga katsetajate osakaal 2007. aastaga võrreldes tõusnud ning need maad sarnanevad nüüd oma näitajate poolest Eestiga (vastavalt 24% ja 20%).

Eesti õpilastest 8% on tarvitanud mingit muud illegaalset uimastit kui kanep, mis samuti ületab Euroopa keskmise (6%). Hüppeliselt on kasvanud inhalantidega katsetajate arv Eesti kooliõpilaste seas – kui 2007. aastal oli neid 9%, siis 2011. aastal 15% (Euroopas keskmiselt 9%). Naaberriigis Lätis oli inhalantidega katsetajaid aga veel rohkem (23%), Leedus seevastu oluliselt vähem (7%).

Eesti tulemustega uuringuraport on kättesaadaval Tervise Arengu Instituudi kodulehel uuringute andmebaasis.

Lisainfo:

• Airi-Alina Allaste, tel: 514 5994, alina@iiss.ee
• Maarja Kobin, Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut, tel 555 29389, maarja.kobin@gmail.com
• Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, 5302 2737