Tervisedendajad: kodudes suitsetamine peab vähenema

Kodus, eluruumides, kus suitsetatakse, viibib igapäevaselt veerand (24%) eesti täiskasvanud rahvastikust. Tervisedendajad tuletavad aga meelde, et kaudne suitsetamine ehk tubakasuitsuses keskkonnas viibimine on tervisele sama ohtlik kui otsene suitsetamine.

Tervise Arengu Instituudi eksperdi ja suitsetamisest loobumise nõustaja Tiiu Härmi sõnul on kindlaks tehtud, et kaudne suitsetaja hingab suitsetaja läheduses sisse isegi rohkem tervistkahjustavaid ühendeid kui suitsetaja, sest kõrvalvoo suits sisaldab neid peavoo suitsust rohkem. „Suitsetamisel iga mahviga kopsu tõmmatavat suitsuvoogu nimetatakse peavooks. See sisaldab 30–45% tubaka põlemisel tekkivatest ainetest. Mahvide vaheajal sigareti otsa hõõgumisel õhku lenduvat suitsuvoogu koos suitsetaja väljahingatava õhuga nimetatakse kõrvalvooks ning sinna satub 55–70% tubaka põlemisel tekkinud ainetest," selgitas ekspert.

Kaudse suitsetamise mõju jaguneb kaheks – lühiajaline ja pikaajaline. Lühiajaline mõju on peavalu, iiveldus ja unisus, samuti põhjustab see kinnist või vesist nina, vesiseid silmi, aevastamist, köhimist ning teisi allergiale iseloomulikke tunnuseid. Pideva kaudse suitsetamise tagajärjel suureneb märkimisväärselt kopsuvähi ja muude vähkkasvajate tekke risk, suureneb risk haigestuda südamehaigustesse, kroonilistesse kopsuhaigustesse või astmasse, raseduse korral suureneb risk enneaegsete ja alakaaluliste beebide sünniks. Lastel ilmnevad õppimisraskused ning suureneb psühholoogiliste probleemide nagu depressioon, ärevus, ebaküpsus jms esinemise risk. Kõige kaitsetumad passiivse suitsetamise suhtes ongi lapsed, sest nende organism alles areneb.

Härmi sõnul on kõige esimene reegel, et kui keegi peres suitsetab, siis seda tuleb teha väljas ja kindlasti mitte välisukse kõrval või akende all. Oluline on paluda ka oma külalistel seda reeglit järgida. „Enda eest tuleb seista – anda suitsetajale märku, et tema tegevus häirib ning paluda tal mujal suitsetada või ise eemale astuda."

Samuti on oluline teada, et ventilatsioon ei ole passiivse suitsetamise lahendus. „Ventilatsioonisüsteemid, mis asendavad suitsuse õhu värske õhuga, peaksid töötama väga tugeva tõmbega, et vähendada tubakasuitsuga kaasnevaid terviseriske märkimisväärselt. Samamoodi ei ole efektiivsed õhku filtreerivad süsteemid, sest need püüavad kinni vaid sigaretisuitsu osakesed, aga mitte vähki tekitavad kemikaalid ja mürgised gaasid. Ka võivad ventilatsiooniga suitsetamisruumist tubaka põlemisproduktid kanduda laiali hoone igasse nurka," lisas Tiiu Härm.

Kodu kõrval peaks tubakavaba olema ka auto. Kui on vaja kindlasti suitsetada, siis tuleks seda teha väljaspool autot enne sõitma hakkamist või teha pikemate sõitude ajal vahepeatusi.

Positiivsena saab välja tuua, et töökohas täissuitsetatud ruumis viibijate arv on aastatega teinud olulise languse. 1994. aastal oli töökohas suitsu käes 43% töötajatest, siis 2010. aastal vaid 12%. „Kui suitsetamine on töökohal keelatud, siis on tõenäoline, et mõnigi suitsetaja suitsetab vähem või loobub täiesti," märkis Härm kokkuvõtteks.

Suitsetamislevimuse vähendamisest ja suitsetamisest loobumise soodustamist käsitletakse ka täna kell 14 Euroopa Komisjoni sotsiaalkampaania „Eks-suitsetajad on peatamatud" poolt kokku kutsutud arutelu käigus. Ümarlaua ettepanekud edasisteks suitsetamisvastasteks tegevusteks vormistatakse avaliku kirjana.

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee