Veerand töötajatest ei võta puhkust

Kuigi juulikuiselt lagedaid kontoreid vaadates tundub, et kõik on puhkusele läinud, näitavad ajakasutuse uuringu andmed, et ligi veerand Eesti töötajatest ei võta üldse ametlikku puhkust.

Statistikaameti 2010. aasta ajakasutuse uuringu andmetel ei viibinud viimase 12 kuu jooksul üldse puhkusel 24% töötajatest. On muidugi töösuhteid, kus puhkuse võtmine ei tulegi päevakorda, näiteks lühemad tähtajalised tööd. Samuti on teatud tööhõivevorme, näiteks ettevõtjad või talupidajad, kes oma puhkamist sageli „korralise puhkusena“ ei käsitle. Seetõttu on puhkuse võtmist kohasem vaadata tähtajatu lepinguga palgatöötajate hulgas (neid on kõigist tööga hõivatutest ligi 90%) ning alljärgnevalt ongi analüüsitud vaid seda rühma.

Tähtajatu lepinguga palgatöötajatest ei võtnud viimase aasta jooksul üldse puhkust 14%. Mittepuhkamine on sagedasem madalama haridustasemega ning väiksema sissetulekuga töötajate seas. Kui alg- ja põhiharidusega töötajatest ei võtnud puhkust 27%, siis kõrgharidusega töötajatest vaid 9%. Puhkamata on jaksu tööd teha ka noortel — 15–24-aastastest töötajatest ei puhanud 32%. Mida vanemaks töötajad saavad, seda vähemaks jääb neid, kes puhkuseta tööd teevad. Erasektoris on puhkajaid tunduvalt vähem kui avalikus sektoris. Kui riigiasutustes ei olnud aasta jooksul üldse puhkusel 5% töötajatest, siis erasektoris 17%. Tegevusalade võrdluses on ametliku puhkuse võtjaid vähem hooajalise iseloomuga aladel nagu põllumajandus, metsandus, ehitus. Kuid üllatav 21% mittepuhkajaid oli ka finantsvahenduse ja kinnisvara alal. Üldiselt on aga puhkuseta töötajaid märksa enam sinikraede kui valgekraede hulgas.

Vastupidiselt üldlevinud arvamusele, et just mehed on need, kes end oimetuks töötavad, ei olnud mittepuhkajate seltskonnas väga olulist soolist vahet. Aasta jooksul ei puhanud ligi 15% mees- ja 13% naistöötajatest.

Puhkajad kasutavad aega perega koosolemiseks ja reisimiseks

Kui aasta jooksul ei puhanud iga seitsmes töötaja, siis täies mahus võttis puhkuse välja tervelt kaks kolmandikku töötajatest. Ajakasutuse uuring näitab, et Eesti inimesed kasutavad puhkust perega koos olemiseks. Üle 90% töötajatest veetis enamiku puhkusest pere või mõne pereliikmega, kusjuures koos kogu perega 66%. Isegi enam kui pooled töötavatest noortest veedavad valdava osa puhkusest kogu perega koos.

Pooled töötajatest käisid puhkuse ajal välismaal ja 59% kasutas puhkust Eestis reisimiseks. Reisimine puhkuse ajal on aastatega märkimisväärselt kasvanud. Eelmise, 2000. aasta ajakasutuse uuringu ajal käis puhkuse ajal välismaal vaid 21% ning Eestis reisis 35% töötajatest.

Mida teevad puhkuse ajal üksi elavad inimesed? Üksi veedab neist puhkuse siiski vaid kolmandik. 40% nendest on enamiku puhkusest sõprade seltsis, 27% aga perega laiemas mõttes. Teistest enam kasutasid nad puhkust Eestis reisimiseks.

Ajakasutuse uuring toimus 2009. aasta aprillist kuni 2010. aasta märtsini ning selles osales 7000 inimest. Küsimustik sisaldas küsimusi ka tööga hõivatute korralise või palgata puhkuse võtmise kohta viimase 12 kuu jooksul.