Üha rohkem inimesi vajab ohvriabi

Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) peadirektor Raivo Küüt ja Sotsiaalkindlustusameti (SKA) peadirektor Juta Saarevet allkirjastasid täna koostöökokkuleppe, mille eesmärk on tõsta ohvriabiteenuse kättesaadavust vägivalla all kannatanutele ja parandada ametnikevahelist koostööd.

Täna toimunud lepingu allkirjastamisel ütles PPA peadirektor Raivo Küüt, et ohvriabi teenus on muutumas hädavajalikuks perevägivalla all kannatanutele, sest niisugused juhtumid on väga tõsised ja tihtipeale puutub politsei nendega kokku alles siis, kui olukord on muutunud väga kriitiliseks ja vägivalla all kannatanu on viidud viimase piirini.

„Vägivald lähisuhetes on paljuski varjatud, kuid samas ohtlik kuritegu ning siin peavad kõik ühiskonnaliikmed suutma seda märgata ning vajadusel kannatanut abistama. Üks võimalus ongi, et kannatanu pöördub ise või suunatakse ohvriabitöötaja poole. Kuid samas ei tohiks perevägivalla juhtumitest ka politseid teavitamata jätta," märkis PPA peadirektor.

SKA peadirektor Juta Saarevet tõdes, et senise koostööga politsei ja ohvriabitöötajate vahel saab rahule jääda. „Oluline on koos tehtav ennetustöö vägivallakuritegude vähendamiseks ning inimeste teavitamine ohvriabiteenuse olemasolust. Kui juba ohvriks on langetud, siis peame koos politseiga tagama, et abivajaja jõuab kiiresti professionaalse abiandjani," kinnitas Saarevet.

Eelmisel aastal pöördus riiklikult tagatud ohvriabiteenuse saamiseks nõustaja poole 4671 inimest. Aasta-aastalt on ohvriabisse pöördumiste arv kasvanud. Ohvriabi teenus on inimestele riiklikult tagatud Sotsiaalkindlustusameti kaudu. Oma panuse ohvriabisse suunamisel annavad ka politseinikud, kes 2011. aastal suunasid ohvriabitöötaja poole 1653 abivajajat. Paljud inimesed on ka ise saanud teadlikumaks teenuse olemasolust ning pöörduvad ise omal algatusel ohvriabisse (2011. a 2641 pöördujat). Tänavu on ohvriabisse pöördutud juba 2274 korral.

Kellel on õigus ohvriabile?

Õigus pöörduda ohvriabi saamiseks on kõigil inimestel, kes on langenud hooletuse või halva kohtlemise, füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks. Igal inimesel, kellele on põhjustatud kannatusi, on võimalik saada nõustamist sõltumata sellest, kas on algatatud kriminaalmenetlus. Ohvriabiteenust osutavad Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna töötajad kõikides Eesti maakondades ning enamasti asuvad nad politseiga samas majas. Kontaktid leiab Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt või politsei kodulehelt.

Ohvriabitöötajad pakuvad emotsionaalset tuge – võimalust kuulata abivajaja ära, leida üheskoos lahendusi erinevatele probleemidele. Oluline osa on siin ka abivajajal endal – peab olema valmis ka ise olukorrast välja tulema, mitte leppida olukorraga ega jääda kannatanu rolli.

Ohvriabitöötajatel on olemas põhjalik ülevaade erinevate abi pakkuvate organisatsioonide kohta üle Eesti, kuhu on võimalik inimesi erinevate teenuste saamiseks suunata. Lisaks juhendavad ja abistavad ohvriabitöötajad inimesi suhtlemisel erinevate asutustega - nii politseis, kohtutes, kohalikes omavalitsustes.

SKA ohvriabi osakonna juhataja Ene Päll rõhutas, et teenuse osutamisel antakse nõu, mõeldakse koos välja lahendusi ja vajadusel suunatakse ohver ka teiste ametnike juurde, kellelt on võimalik lahenduse leidmiseks abi saada. „Mitte kedagi ei saadeta minema ega jäeta ukse taha," kinnitas Ene Päll.

Ohvriabitöötajate kaudu on võimalik taotleda psühholoogilise abi kulu hüvitamist. Psühholoogiline nõustamine on nii ohvritele kui ka nende pereliikmetele tasuta. Vägivallakuritegude ohvritel (sh ohvrite ülalpeetavatel) on õigus pöörduda ohvriabitöötajate poole riikliku hüvitise taotlemiseks. Vägivallakuriteona mõistetakse otseselt isiku elu või tervise vastu toime pandud kriminaalkorras karistatavat tegu, mille tagajärg on kannatanu surm, raske tervisekahjustus või vähemalt 6 kuud kestev tervisehäire.

Lähem info:

Priit Põiklik, kommunikatsioonibüroo, Politsei- ja Piirivalveamet, +372 612 3059/+372 505 5222

Elve Tonts, avalike suhete juht, Sotsiaalkindlustusamet, 640 8123/53 429 280