Uimastiennetuse valitsuskomisjon arutas noortele suunatud tegevusi

Eile Siseministeeriumis teistkordselt kogunenud uimastiennetuse valitsuskomisjonis vaeti noorte ja esmatarbijatega seotud probleeme ning otsiti võimalusi ametkondadevaheliseks koostööks.

„Kuigi Tervise Arengu Instituudi andmetel on uute süstivate narkomaanide lisandumine pidurdunud ning olemasolevad jäävad iga aastaga vanemaks, näitab statistika, et kangete uimastite kasutamisega alustatakse Eestis keskmiselt 18aastaselt. Võrreldes Põhjamaadega on Eesti alaealised meelemürkide tarbimisel esirinnas. Seega on ilmselgelt olulisim hoida ära just selle vanusegrupi langemine narkomaania küüsi," tõdes siseminister Ken-Marti Vaher.

Vaheri sõnul tuleb peamine rõhk asetada läbimõeldud ennetustööle selleks, et tagada sihipärane tegevus tarbimise ära hoidmiseks ja teadlikkuse tõstmiseks. „Tõhusa ennetustegevuse rakendamisel suudame vähendada esmakordselt uimastitega kokkupuutuvate noorte hulka. Vaid ennetusega saame murda kohati levivat ohtlikku müüti, et uimastid on midagi ägedat ja glamuurset," lisas Vaher.

Samuti peaks noore tarvitaja tuvastamisel algama süsteemne sotsiaaltöö, mille sihiks on vältida pöördumatult sõltuvusse langemist. Lisaks on vaja koolitusi, mis toovad esmakordsete tarvitajateni narkomaaniaga seonduvad karmid tagajärjed ja tegelikkuse. „See aitaks vähendada sõltuvushäiretega isikute teket. Samuti võiks piirata isikute eriõiguste kättesaadavust, näiteks teatud aja jooksul ei saaks taotleda juhtimisõigust. See oleks selge ja tajutav tagajärg, mis paneks noori rohkem järele mõtlema," ütles siseminister.

Ühtlasi esitles Tervise Arengu Instituut eelmisel aastal läbi viidud Euroopa kooliõpilaste alkoholi ja uimastite kasutamise küsitlusuuringute tulemusi. Raporti põhjal on mõnd illegaalset uimastit proovinud 15-16aastaste kooliõpilaste osakaal pidevalt kasvanud. Kui 1995. aastal oli see näitaja 7%, siis 2011. aastal juba 32%. Enim tarvitatav meelemürk on jätkuvalt kanep, teiseks on majanduskriisi aastatel tõusnud inhalaidid (lahustid, lakid, liimid jms).

Tervise Arengu Instituudi nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise osakonna juhataja Aljona Kurbatova rõhutas lähituleviku plaanidest rääkides, et tuleb välja arendada Eesti jaoks uudsed varajase avastamise programmid, et noored saaksid asjakohast abi juba pärast esmakordset uimastitega kokku puutumist. „Kõige tõhusam viis noortele lähenemiseks on vältida sõnu „narko" ja „ennetus"," lausus Kurbatova. „Nagu kinnitavad ka meie erinevad uuringud, tuleb probleemi vaadata laiemalt ning senisest rohkem tähelepanu pöörata noorte sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetamisele ja väärtuskasvatusele. Seni on liiga vähe räägitud ka vanemlike oskuste arendamisest," lisas Kurbatova.

Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Raivo Küüt väljendas samuti seisukohta, et narkomaania on kogu ühiskonda puudutav terav probleem, mille juured on ennekõike sotsiaalsed. „Narkokuritegudega tegelemine on politsei tegevuse üks prioriteetidest. Meie ülesanne on vähendada narkootiliste ja psühhotroopsete ainete pakkumist ning avastada ja tõkestada võrgustikke, kes narkokaubandusega tegelevad," sõnas Raivo Küüt. „Kuid selleks, et panna piir narkoainete tarvitamisele, tuleb senisest enam ennetust ja koostööd teha kõigil, kellel on selle teemaga puutumus. Selge on, et pelgalt kriminaalmenetluslike võtetega sotsiaalset probleemi lahendada pole võimalik, " lisas Küüt.

Vähemalt neli korda aastas kogunev uimastiennetuse valitsuskomisjon kohtus esmakordselt käesoleva aasta 29. mail, kus põhiteemaks oli sõltuvuse ravi ja rehabilitatsioon. Järgmine kohtumine leiab aset novembri lõpus.

Siseministri juhtimisel loodi 2012. aasta aprillis kõrgemal poliitilisel tasemel Vabariigi Valitsuse uimastiennetuse komisjon, mille liikmeteks on neli ministrit (sise-, sotsiaal-, haridus- ja justiitsminister), eksperdid, vabakonna ning omavalitsuste esindajad. Komisjoni eesmärgiks on kõrgemal riiklikul tasemel pöörata narkomaania vähendamisele senisest suuremat tähelepanu, strateegiliselt koordineerida nii ennetust kui pakkumise vähendamist ja siduda ühise eesmärgi nimel tervikuks kõikide jõudude tegevus.