„Sotsiaaltöö" uus number tutvustab sotsiaaltöö võimalusi eri sihtrühmades

Ajakirja Sotsiaaltöö värske number (5/2012) käsitleb sotsiaaltöö võimalusi pakkuda asjatundlikku abi eri sihtrühmadele: lastele, puuetega inimestele, erisuguste toimetulekuprobleemidega inimestele. Selle juures on tähtis nii teenuste arendamine, teadmised toimetulekut mõjutavatest psühhosotsiaalsetest teguritest kui ka sotsiaaltöö tegijate kõrge erialane teadlikkus.

Ülevaade uue numbri olulisematest teemadest:

• Vastloodud Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidu juhatuse liikmed Mare Naaber ja Huko Laanoja tutvustavad liidu nägemust erihoolekande arendamisest.
• Aile Aedma uuris oma magistritöös lastega perede toetamise võimalusi kohalikes omavalitsustes Harjumaa valdade näitel. Osades valdades pakuti lapsega peredele mitmesuguseid toetavaid teenuseid, teistes pidi lastekaitsetöö tegija üksinda vastutama perede toetamise ja võrgustiku toimimise eest.
• Euroopa Sotsiaalfondi toetatud innovaatilised projektid on lubanud katsetada hoolekandeteenuseid, mis toetavad eri sihtrühmade eluga toimetulekut ja tööl käimist. Neli nendest on jõudnud ka ajakirja:
• Sotsiaalkindlustusamet on projekti toel võtnud tööle neli piirkondlikku koordinaatorit, kes aitavad omavalitsuste sotsiaaltöötajatel lahendada keerulisi kliendijuhtumeid, võimaldades tõsiste toimetulekuraskustega inimestel saada tasuta psühholoogilist nõustamist, võlanõustamist ja tugiisikuteenust.
• Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusest läbiviidud projektides katsetati kahte erivajadustega inimeste töötamist toetavat teenust – kaitstud töö ja toetatud töölerakendamine – ning koostati nende teenuste kirjeldus ja kulumudel.
• Avatud Eesti Ühiskonna juhataja Iris Pettai võtab kokku vanemaealiste tööle toomiseks ellukutsutud projekti tulemused.

Mitmest artiklist jookseb läbi varajases lapsepõlves saadud kogemuste olulisus:

• Kalle Laane magistritööst tuli välja, et asenduskodus kasvanud laste koolikogemust mõjutavad tegurid tulenevad nii koolist, asenduskodust kui ka noortest endist. Negatiivseid koolikogemusi võimendab kiindumushäirest ja varasematest traumadest tulenev asenduskodu laste haavatavus.
• Varajase lapsepõlve trauma mõjust lapse närvisüsteemi ja kiindumussuhete arengule jagavad teadmisi Kanada psühhoterapeut Sandra Wieland ja Eesti traumaterapeut Maire Riis.
• Judit Strömpl (Tartu Ülikool) selgitab identiteedi kujunemist ning toob välja, kuidas erialane identiteet peegeldub sotsiaaltöötajate jutustatud lugudes.

Lisaks leiab ajakirjast näpunäiteid laste käitumis- ja õpiraskuste varajaseks märkamiseks ning paindlikkuse suurendamiseks kooliealistel lastel, mis on vajalik, et tulla toime muutuste ja erisuguste probleemidega. Ajakiri kirjutab ka Eesti sportlaste osalemisest paraolümpiamängudel ning sporditegevusest kui puuetega inimeste võimalusest eneseteostamiseks ja oma unistuste elluviimiseks.

„Sotsiaaltöö" on 1997. aastast ilmuv sotsiaalvaldkonna teadus-professionaalne ajakiri, mille eesmärgiks on aidata kaasa spetsialistide kvalifikatsiooni tõstmisele ja silmaringi laiendamisele. Ajakiri ilmub kuus korda aastas, selle väljaandmist toetab sotsiaalministeerium.

Lisainfo:
Regina Lind
ajakirja vastutav toimetaja
tel 659 3931
ajakiri@tai.ee