„Sotsiaaltöö" pakub lugusid inimeste kogemustest ja omavalitsuste ühinemisest

Kliendi kogemustega arvestamine annab sotsiaaltöötajale väärtuslike teadmisi: ta saab siduda oma töö inimesega, tema reaalsuse, vajaduste ja visioonidega ning see on aluseks kõrge kvaliteediga teenusele. Viimasest ajakirja Sotsiaaltöö numbrist (4/2013) leiab artikleid sellest, kuidas eri elukogemusega inimesed, näiteks liikumispuudega inimesed või omastehooldajad, tõlgendavad oma olukorda. Olulisteks teemadeks on ka töövõime toetamise reform ja sotsiaaltöö korraldus ühinevates omavalitsustes.

Ülevaade olulisematest artiklitest

• Psühhosotsiaalse rehabilitatsiooni arendaja, prof Jean Pierre Wilken (Holland) arutleb ajakirjale antud intervjuus vajaduse üle suunata sotsiaalteenused ümber traditsiooniliselt spetsialistikeskselt mudelilt sotsiaalsele mudelile, mille puhul muutuvad tähtsaks inimeste endi kogemuslikud teadmised.
• Kaie Pilme uuris oma magistritöös elu jooksul liikumispuude omandanud inimeste kogemusi seoses kohanemise ja toimetulekuga. Uurimistulemuste põhjal võib järeldada, et kõige olulisem roll oli lähivõrgustikul, kellelt saadi nii emotsionaalset kui psühholoogilist tuge.
• Marina Moltšanov keskendus oma magistriuurimuses Eesti geide identiteedi kujunemisele heteronormatiivsuse taustal. Uurimistulemused kinnitavad, et „õige mehe" kuvand, mis on levinud peredes, kogukonnas ja avalikus ruumis, on poistele rängaks survevahendiks.
• Seekordne persoonilugu on üle 20 aasta Paunküla hooldekodu juhtinud Valter Koppeliga, kes pälvis 2008. aastal kolleegidelt tunnustuse elutöö eest sotsiaaltöö valdkonnas. Koppel usub, et ka kõrges eas, kui inimene asub elama hooldekodusse, jäävad tema hingelised vajadused samaks ning nende eest tuleb hoolt kanda.
• Seaduse rubriigis kirjeldab sotsiaalministeeriumi teavituse peaspetsialist Anu Viita-Neuhaus kavandatava töövõime toetamise süsteemi reformi ja võimalusi, kuidas sotsiaaltöötajad saavad juba praegu kaasa aidata töövõime kaotusega inimeste suunamisele tööturule.
• Karin Hanga tutvustab Eesti Puuetega Inimeste Koja analüüsi, kus pakuti välja kolm võimalikku alternatiivi, kuidas siduda töövõimehindamine, inimese tööleaitamine ja praegused riiklikud sotsiaalteenused.
• Ühe teemana on ajakirjas juttu omavalitsuste ühinemisest ja selle mõjust sotsiaaltöö korraldusele. Paistu vallavanem Ene Saar ja Taebla vallavanem Ülle Erman loodavad, et ressursside ühendamine parandab teenuste kättesaadavust ning võimaldab pöörata varasemast rohkem tähelepanu ennetuslikule sotsiaaltööle. Kohta vallavanem Etti Kagarov kirjeldab sotsiaaltöö küsimuste lahendamist oma vallas ning tõdeb, et haldusreform on küll vajalik, kuid ei lahenda lihtsalt reformina kõiki probleeme.
• Valga linnavalitsuse sotsiaalabiameti juhataja Meeli Tuubel kirjutab kohaliku omavalitsuse ebamäärasest rollist tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi korralduses. Piisava tähelepanuta on jäänud ravile sattumise vältimine ja inimese käekäik pärast haiglaravi.
• Tiina Unukainen (AS Hoolekandeteenused) tutvustab ettevõttes läbi viidud analüüsi kohtu poolt määratava ööpäevaringse erihooldusteenuse kohta. Paljudele teenust saanud klientidele see tegelikult ei sobi, näiteks dementsusega eakatele, ebastabiilse remissiooniga patsientidele ja sõltuvusprobleemidega klientidele.
• Rubriigis „Peegeldusi Euroopas" analüüsib Tartu Ülikooli külalisprofessor Hans van Ewijk sotsiaaltöö olemust ning toob välja seitse olulist valdkonda, mis moodustavad sotsiaaltöö teadmiste kogumi.
• Lisaks saab ajakirjas lugeda sotsiaalteenuste kvaliteedi hindamisest, omastehooldajate ühingu tegevusest, supervisiooni kasutamisest sotsiaaltöös ja lastekaitses, abistamismeetoditest väärkohtlemist läbielanud lastele jpm.

„Sotsiaaltöö" on 1997. aastast ilmuv sotsiaalvaldkonna teadus-professionaalne ajakiri, mille eesmärgiks on aidata kaasa spetsialistide kvalifikatsiooni tõstmisele ja silmaringi laiendamisele. Ajakiri ilmub kuus korda aastas, selle väljaandmist toetab sotsiaalministeerium.

Sotsiaaltöö valdkonna uudistega saab end kursis hoida ajakirja uudiskirja (http://tinyletter.com/sotsiaaltoo) ja Twitteri vahendusel: https://twitter.com/sotsiaaltoo.

Lisainfo:
Regina Lind
ajakirja vastutav toimetaja
tel 659 3931
ajakiri@tai.ee