Tervishoiu kogukulude osakaal SKP-s oli eelmisel aastal 5,9%

Tervishoiu kogukulude osakaal sisemajanduse koguproduktis (SKP) oli eelmisel aastal 5,9%, näitab Tervise Arengu Instituudi kogutav statistika. Absoluutsummas kasvasid kulutused 80,6 miljonit eurot, olles kokku 1,03 miljardit eurot.

2013. aastal uuendas Statistikaamet SKP näitajat, mis varasemalt oli 15,95 miljardit ja peale uuendust 16,22 miljardit. Võttes arvesse uuendatud SKP näitajat, oli SKP aastane kasv 7,4%. Tervishoiu kogukulud kasvasid samal ajal 8,5%. Reaalhindades kasvasid tervishoiukulutused 4,3%, seejuures oli tegemist esmakordse tõusuga peale 2009. aastat.

Eesti tervishoiu kogukulude mahust enamiku moodustavad Eesti Haigekassa, leibkondade ja keskvalitsuse kulud. Haigekassa kulutuste osakaal sellest oli 68,1%, leibkondadel oli vastav näitaja 18,2% ning keskvalitsusel 9,2%.

Suurimate tervishoiu rahastamisallikate lõikes kasvasid enim leibkondade kulutused, seda 12,2%. Leibkonnad kulutasid tavapäraselt enim käsimüügi- kui ka retseptiravimitele. Haigekassa kulutused kasvasid aastaga 7,9% ning keskvalitsuse kulutused 6,5%.

Kõige enam kasvasid 2012. aastal absoluutsummas kulutused retseptiravimitele, seda 11,6 miljoni euro näol. Enim panustas sinna Haigekassa, mille kulutused kasvasid 7,5 miljonit eurot ehk 8,2%. Leibkondade omaosalus retseptiravimite kogumaksumuses kasvas aastaga 4 miljonit eurot ehk 6%.

Seejuures peab mainima, et ühe retsepti hind inimese kohta vähenes, retseptiravimite kulude kasv oli tingitud ravimite kasutamise mahu tõusust. Ravimite odavnemisele aitasid kaasa muutused ravimite hinnapoliitikas. Näiteks jõustus 1. augustil sotsiaalministri määrus, mis kehtestas, et puude leevendamiseks mõeldud tervishoiutooted saavad käibemaksusoodustust.

Teine suurem kulude kasv toimus põhiliste meditsiini- ja diagnostikateenuste kulude osas. Valdkonna aastane kasv oli 10,2 miljonit eurot ehk 7,3%. See oli tingitud Haigekassa kulutuste suurenemisest, mille üheks peamiseks põhjuseks oli tervishoiuteenuste loetelu piirhindadele rakendatud koefitsiendi 0,95 kaotamine alates 2012. aasta algusest.

Haigekassa eelarves suurenesid suhtelisel skaalal enim hooldusravile tehtavad kulutused, seda aasta lõikes 18,4%. Tõus vastas Haigekassa eesmärgile parandada hooldusravi kättesaadavust. Statsionaarse hooldusravi juhtude arv kasvas aastas 2017 juhu võrra ning ambulatoorse hooldusravi juhtude arv 3787 võrra.

Oluliselt on kasvanud ka kulutused nakkushaiguste tõkestamisele, seda 7,9 miljonit eurot ehk 72,6%. Antud kulude kasv oli põhjustatud Sotsiaalministeeriumi poolt soetatud HIV/AIDSi ravimitest, mis oli tingitud ravimivarude täiendamise vajadusest.

Kasutades rahvaloenduse tulemustega korrigeerimata rahvaarvu, kulutas tervishoiusüsteem keskmiselt 2012. aastal ühe inimese kohta 765 eurot. Leibkonna eelarvete lõikes kulutati omaosalusena tervishoiule 139 eurot. Sellest 54 eurot kulutati omaosalusena retseptiravimitele, 30 eurot hambaravile ning 19 eurot käsimüügiravimitele.

Tervishoiu kogukulud võtavad kokku kõik kulud tervishoiuteenustele, ravimitele ja muudele tervishoiukaupadele ning investeeringud tervishoidu, mida tasuvad haigekassa, riik, kohalikud omavalitsused, tööandjad ja inimesed ise. Kogukulude hulka arvestatakse ka ressursse, mis tuleb riigi tervishoidu välismaalt. Tervishoiu kogukuludesse ei arvestata ravikindlustuse eelarvest tasutavaid haigus-, hooldus- ja sünnitushüvitisi ega riigi tervishoiutöötajate koolitustellimuse kulusid.

Tervise Arengu Instituut avaldab 2012. aasta kogukulude analüüsi 30. detsembril ning esmased numbrid 2013. aasta tervishoiukulude kohta 2014. aasta oktoobris.

Tervishoiu kogukulude detailsemad andmed leiab Tervise Arengu Instituudi kodulehelt tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasist (www.tai.ee/tstua) ja tervisestatistika osakonna materjalide juures.

Lisainfo:
Harles Luts
Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika osakonna analüütik
tel 659 3816
harles.luts@tai.ee

Maris Jakobson
Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik
tel 659 3906, mob 5302 2737
maris.jakobson@tai.ee