„Sotsiaaltöö" värske numbri fookuses on vaimne tervis ja inimkaubandus

Oktoobris tähistati nii üleilmset vaimse tervise päeva kui ka Euroopa inimkaubanduse võitluse päeva. Sellele pühendatult pakub ajakirja Sotsiaaltöö värske number (5/2013) lugejatele valiku artikleid, mis aitavad kaasa erinevate psühhosotsiaalselt haavatavate sihtrühmade olukorra ja vajaduste mõistmisele ning tutvustavad asjakohaseid metoodikaid. Vaatluse all on ka sotsiaalala töötaja uus eetikakoodeks.

Ülevaade olulisematest artiklitest

Levinuim inimkaubanduse liik Eestis on prostitutsioon. MTÜ Eluliini juhatuse liige Eda Mölder ja jurist Maarika Pähklemäe selgitavad inimkaubanduse mõistet ja selle liike. Autorid annavad ka soovitusi sotsiaaltöötajaile, kuidas nad saavad aidata kaasa ennetusele ning kuidas ära tunda inimkaubanduse ohvreid ja neid aidata. Intervjuus lahkab Eda Mölder põhjalikult prostitutsiooni sattumise põhjuseid, sellega kaasnevaid probleeme ja sellest väljapääsu võimalusi.

Sotsiaaltöö kutseeetika on üks teemasid, mida arutatakse 6.–7. novembrini toimuval Eesti sotsiaaltöö 5. kongressil. Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni (ESTA) eetikakomiteeliige Marju Selg tutvustab, mis suunas kavatsetakse koodeksit uuendada ning mis on tulevase koodeksi osad ja olulisemad teemad.

Maia Markus teeb ülevaate oma bakalaureusetööst, kus ta uuris eetilisi konflikte lastega tegelevad sotsiaaltöötajate töös. Professor Jean Pierre Wilken Hollandist toob välja, et iga sotsiaaltöötaja peaks olema meister, kes ise loob oma praktika, toetudes sotsiaaltöö eetika põhimõtetele.

Kõige mahukamaks teemaks ajakirjas on vaimne tervis ja töö psühhosotsiaalselt haavatavate sihtrühmadega:

• Eesti Psühhosotsiaalse Rehabilitatsiooni Ühingu ekspert Külli Mäe annab näidetega varustatud ülevaate CARe metoodikast, mis kujutab endast tervikliku lähenemist psühhosotsiaalsele taastumisele ja rehabilitatsioonile.
• Tallinna Vaimse Tervise Keskuse spetsialistid Merike Otepalu ja Margit Kirja jagavad oma kogemust, kuidas hinnata ja juhtida riske töös psüühikahäirega inimestega.
• Persooni rubriigis jagab Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse asutaja ja praegune Balti Sotsiaalteenuste Kvaliteedi Liidu tegevjuht Vello Vengerfeldt oma mõtteid hoolekande arendamisest ning jagab näpunäiteid tööks inimestega.
• Sotsiaalteaduste magister Aivi Sepp tutvustab uurimust, mis käsitleb hoolekandeasutuste personali suhtumist vaimupuudega inimeste seksuaalsusesse. Artikli eesmärk on aidata kaasa selle teema paremale mõistmisele hoolekandeasutuste töötajate seas.
• MTÜ Pallium juhatuse liige Maarika Tisler käsitleb palliatiivset toetusravi ja hospiitsiteenuse arengut Eestis ning psühhosotsiaalset toetust, mida pakkuda inimestele raske haiguse ajal ja elu lõpus.
• Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö instituut osaleb rahvusvahelises teadus- ja arendusprojektis „Kogukonnatoetus erivajadustega inimestele". Ajakirjast leiab selle projekti tutvustuse.
• Euroopa Komisjon on koostanud juhised üleminekuks kogukonnapõhisele hooldusele. Sotsiaalministeeriumi korraldatud infoseminaril arutati, kuidas see üleminek peaks toimuma Eestis, vahendab ministeeriumi eakate ja puuetega inimeste juht Raimo Saadi.

„Sotsiaaltöö" on 1997. aastast ilmuv sotsiaalvaldkonna teadus-professionaalne ajakiri, mille eesmärgiks on aidata kaasa spetsialistide kvalifikatsiooni tõstmisele ja silmaringi laiendamisele. Ajakiri ilmub kuus korda aastas, selle väljaandmist toetab sotsiaalministeerium.

Lisainfo:
Regina Lind
ajakirja vastutav toimetaja
tel 659 3931
ajakiri@tai.ee

Maris Jakobson
Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik
tel 659 3906, mob 5302 2737
maris.jakobson@tai.ee