Ülemaailmne tervisepäev keskendub putukate poolt levitatavatele haigustele

7. aprillil tähistatav ülemaailmne tervisepäev on seekord päeva ellukutsuja, Maailma Terviseorganisatsiooni poolt pühendatud putukate poolt levitatavate ehk siirutajatekkeliste haiguste tutvustamisele.

Tuntuimad haigustekitajate siirutajad on sääsed, puugid, kärbsed, liivakärbsed ja kirbud. Need on valdavalt verdimevad putukad, kes haige või haigustekitajaid kandva inimese või looma peal toitudes imevad koos verega endasse ka haigustekitajad. Järgmisel „toidulaual" maandudes kannavad nad saadud haigustekitajad üle ja nakatavad terveid inimesi.

Eestis on levinumaks putukate poolt vahendatavaks haiguseks erinevad puuknakkused. Puukborrelioosi haigestumisi registreeriti meil möödunud aastal 1132 korral, puukentsefaliiti haigestumisi oli 114. Harvaesinevate juhtudena registreeritakse Eestis ka tulareemiat. Muudest siirutajatekkelistest haigustest on reisijad Eestisse toonud põhiliselt malaariat, üks kuni kuus juhtu aastas, ja viimastel aastatel ka dengeviirusnakkust.

Siirutajatekkelised nakkushaigused on raske kulu ja tõsiste tüsistustega lõppevad haigused, mis moodustavad kokku üle 17% kõigist inimese nakkushaigustest maailmas. Igal aastal nakatub siirutajatekkelistesse haigustesse üle ühe miljardi inimese, üle ühe miljoni haigetest sureb.

Vaktsineerimisega on senini võimalik inimesi kaitsta ainult väheste siirutajatekkeliste haiguste – eeskätt puukentsefaliidi, jaapani entsefaliidi ja kollapalaviku – vastu.
Peamistest siirutajatest sääsed kannavad inimesele üle malaaria, denge, kollapalaviku, jaapani entsefaliidi, chikungunya, Lääne-Niiluse, lümfaatilise filariaasi ja Zika-viirusnakkuse tekitajaid. Liivakärbes kannab üle leišmaniaasi tekitajaid, kirbud – katku ja riketsiooside tekitajaid, kärbsed – Aafrika trüpanosomiaasi ehk aafrika unetõve ja onkotsertsiaasi tekitajaid ning puugid – puukentsefaliidi, puukborrelioosi, erlihhioosi, anaplasmoosi, babesioosi, Krimmi-Kongo hemorraagilise palaviku, puugitekkelise riketsioosi ja taastuva palaviku, Q-palaviku ning tulareemia tekitajaid.

Kuna haigustekitajaid siirutavate putukate arvukus ja levik sõltub oluliselt nende paljunemiseks sobivate keskkonna- ja kliimatingimuste olemasolust, on kliima- ja keskkonnatingimuste ning maa kasutamise muutumise tõttu oluliselt suurenenud siirutajate arvukus ja levikuulatus. Seega peavad reisijad arvestama, et nakatumise oht siirutajatekkelistesse haigustesse on mõnedes maailma piirkondades väga kõrge.