Eesti elanike alkoholitarbimine on vähenenud

Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt läbi viidud alkoholituru uuring näitab, et Eesti elanike alkoholi tarbimiskogus 2013. aastal võrreldes eelneva aastaga vähenes. Ühe elaniku kohta tarbiti 2013. aastal 10 liitrit absoluutalkoholi (2012. aasta tarbimine korrigeeritud andmetel* oli 10,3 liitrit). Mõõdukalt kasvas õlle ja veini tarbimine, vähenes siidri ja kange alkoholi tarbimine. Ühe inimese kohta arvestatuna joodi aastas keskmiselt 76 liitrit õlut, 15,5 liitrit lahjasid alkohoolseid jooke (siider, alkopopsid), 11 liitrit veini ja 9 liitrit kangeid alkohoolseid jooke.

Alkoholiaktsiisi laekus eelmisel aastal riigieelarvesse 209 miljonit eurot ja see on 7% enam kui eelmisel aastal. Aktsiisitulude kasvu taga on aktsiisimaksude tõus ja suurenenud turistide ostud. Turistid ostsid alkoholi kaasa viimiseks nii kauplustest (peamiselt sadamapiirkonnast), kui laevadelt ning tarbisid jooke ka Eestis baarides, restoranides. Eestit külastanud väliskülastajate arv 2013. aastal suurenes. Välismaalased tegid eelmisel aastal Eestisse üle 6 miljoni reisi ja aastaga oli kasv ligi 13%. 41% külastajatest olid soomlased. Ka piiriülestes alkoholiostudes on kõige suuremad just soomlaste ostud. Nii EKI kui ka Soome poolsed uuringud (THL) näitavad, et soome turistid on aasta jooksul välismaalt ligi 15% rohkem alkoholi kaasa toonud ja olenevalt joogigrupist on siin Eestist toodud kauba osakaal 59-88%. Koguseliselt ostsid välisturistid kaasa või tarbisid Eestis kohapeal kõige enam õlut, kokku 34,3 mln liitrit (pudeli kanguses). Lahjasid alkohoolseid jooke müüdi välisturistidele koos kohapealse tarbimisega kokku 23,8 mln liitrit, kangeid alkohoolseid jooke 9,5 mln liitrit ning veine 5,5 mln liitrit. Välisturistide poolt kaasaostetud alkohoolsetest jookidest suurenes aastaga kõige enam lahjade alkohoolsete jookide, veinide ja õllede ostukogus (14-15%).

Turistide ostetud ja tarbitud kogused on maha arvestatud Eesti siseturu müügimahust ja ei sisaldu Eesti elanike tarbimisnumbrites.

Jätkuvalt on Eesti probleemiks viina salaturg, mis EKI varimajanduse uuringu andmetel on küll MTA idapiiril ette võetud Venemaalt kaasa ostetavate aktsiiskaupade koguste piirangute tõttu küll langustrendis, kuid annab siiski kuni 23% kogu viina tarbimisest.

Alkohoolsete jookide hinnad Eestis tõusid SA andmetel 2013. aastal eelmise aastaga võrreldes 4,5% ja keskmine brutopalk 7,6%, seega oli palgakasv kiirem kui alkoholi hinnatõus. Sellises majandusolukorras viitab alkoholitarbimise kahanemine positiivsetele muutustele elanike hoiakutes. Tervislikuma käitumise positiivseks tagajärjeks on TAI info kohaselt 2013. aastal vähenenud suremus alkoholiga seotud haigustesse.

*Kõiki elaniku kohta arvutatavaid aegridu on EKI korrigeerinud vastavalt SA poolt 17.01.2014 avaldatud uutele rahvaarvu numbritele. Arvestatud on ka statistilisi korrektsioone tootmise ja väliskaubanduse numbrites.