Veerand vanematest arvab, et nad ei saa oma laste alkoholitarvitamist mõjutada

Siseministeeriumi ja Terve Eesti Sihtasutuse kahest erinevast uuringust selgus, et 26% vanematest usub, et nad ei saa oma laste käitumist alkoholi ja tubaka tarvitamise osas mõjutada. Rohkem tunnevad oma mõju vanemad, kes suhtlevad lapsega iga päev.

Siseministeeriumi teavituskampaania „Tark vanem" raames tellitud lastevanemate uuringust ning Terve Eesti Sihtasutuse läbi viidud lapsevanematele suunatud koolituse hindamisuuringust selgus, et ehkki enamik vanemaid tajub oma rolli alkoholi ja teiste sõltuvusainete ennetuses, ei oska paljud neist vajalikke piire õigesti või õigel ajal kehtestada.

Näiteks arvab 34% vanematest, et nad peaksid oma lastele enne täisealiseks saamist ise alkoholi pakkuma, et vähendada uudishimu alkoholi vastu ja 68% usub, et lapsele tuleks õpetada, kuidas juua nii, et alkoholist kahjusid ei tekiks. Üle kolmandiku vanematest usub, et alkoholi tarvitamine on normaalne osa täiskasvanuks saamisest ja oma lapsele on ise alkoholi pakkunud 10% vanematest.

Terve Eesti tegevjuhi Hannes Lentsi sõnul leiavad paljud vanemad ekslikult, et lastele varajane alkoholi pakkumine uudishimu rahuldamiseks ongi ennetav tegevus.

"Sõltumata lapsevanemate headest kavatsustest, suurendab alkoholi pakkumine enne täisealiseks saamist lapse riski langeda sõltuvusse täiskasvanueas," viitab Lents varasematele rahvusvahelistele uuringutele.

"Lapsed ei tarbi alkoholi pelgalt uudishimust, vaid seepärast, et enamiku täiskasvanute jaoks on alkoholi tarbimine meeleolukate sündmuste, tähtpäevade ja puhkehetkede pea lahutamatu osa. Ka noored soovivad tunda end täiskasvanutena ning kõigest sellest osas saada," selgitab Terve Eesti tegevjuht noorte alkoholitarvitamise tagamaid.

Siseminister Hanno Pevkur kinnitas uuringute kokkuvõtteid tutvustades, et alkoholi tarvitamise ohtusid juba varakult selgitades ja kindlaid reegleid seades on võimalik paljusid hilisemaid probleeme vältida. „Uuringud näitavad, et lapsevanematel on oluline roll oma lapse sõltuvuskäitumise vähendamisel ja mida varem seda teha, seda suurem on tõenäosus lapse käitumist mõjutada. Sõltuvus on pika arenguga protsess, mis saab väga sageli alguse juba lapsepõlves või teismeeas," sõnas siseminister.

Viimase aasta jooksul on oma 7–17-aastaste lastega alkoholiga seotud ohtudest rääkinud ligi kolmveerand vanematest. 68% vanemaid usub, et oma lapsega peaks rääkima enne tema 10-aastaseks saamist, reeglite kehtestamise jätab enamus vanemaid 11.–14. eluaasta kanti.

Teaduskirjandus leiab, et lapsele on soovitatav alkoholist rääkida juba kuuenda ja kümnenda eluaasta vahel ning alkoholi tarbimise osas peaks lapsele selged piirangud seatud olema enne 10 eluaastat.

Antud uuringute valguses pöörduvad vabaühendused suve hakul lapsevanemate poole, et kutsuda vanemaid üles ise oma laste tulevikku sõltuvuste vabaks muutma, alustades sellega juba nüüd. Pöördumisega saab tutvuda siin.

Tark vanem kampaania raames tehtud uuringu tulemustega saab tutvuda siin ja Terve Eesti Sihtasutuse raporti leiab siit.

Lisainfo:
Liina Rüütel
Terve Eesti Sihtasutus
kommunikatsioonijuht
mob 5342 5177
liina@terve-eesti.ee
www.terve-eesti.ee