Eesti elanike alkoholitarbimine väheneb

Eesti Konjunktuuriinstituut on alkoholituru uuringutega tegelenud alates 1985. aastast ja nende aastate jooksul on elanike alkohoolsete jookide tarbimine koos sissetulekute kasvuga enamikel aastatel suurenenud. Positiivseks erandiks on siin eelmine aasta.

Kõige värskem Konjunktuuriinstituudi poolt läbi viidud alkoholituru uuring näitab, et 2013. aastal Eesti elanike alkoholi tarbimiskogus võrreldes eelneva aastaga vähenes. Ühe täiskasvanud (rahvusvahelise metoodika kohasel 15+) elaniku kohta tarbiti 2013. aastal 11,8 liitrit absoluutalkoholi (2012. aasta tarbimine oli 12,1 liitrit). Eesti tarbimine on 0,2 liitrit suurem kui Soome tarbimine ja maailmas asume on tarbimisnumbrite poolest teises kümnes. Euroopa riikide keskmine tarbimine oli 2010. aastal 10,9 liitrit abs. alkoholi täiskasvanud elaniku kohta, Ameerikas 8,4 liitrit, Lähis-Ida regiooni riikides 0,7 liitrit ja Kagu-Aasias 3,4 liitrit.

2013. aastal vähenes Eestis kange alkoholi ja õlle tarbimine, kasvas viinamarjaveini ja lahjade segujookide tarbimine. Ühe täiskasvanud inimese kohta arvestatuna joodi aastas keskmiselt 87 liitrit õlut, 20,9 liitrit lahjasid alkohoolseid jooke (siider, alkopopsid), 13 liitrit veini ja 11,2 liitrit kangeid alkohoolseid jooke.

EKI poolt läbi viidud küsitluses märkis 22% naistest ja 14% meestest, et nad alkoholi ei tarbi.

Kõige laialdasem tarbijaskond on veinil, kuid näiteks viina ei joo 54% ja õlut 53% täiskasvanud elanikest.

Elanike üldine hinnang on, et Eesti tarbimine on liialt kõrge ja 83% EKI poolt 2013. aasta lõpus küsitletutest avaldas arvamust, et elanike alkoholitarbimist peaks vähendama. Vastanute hinnangul on suurimaks alkoholiga seotud mureks on joobes sõidukijuhid, laste ja noorte tarbimine ning alkoholiga seotud terviseprobleemid.

Küsitletute hinnangul peavad inimesed ise oma hoiakuid ja käitumist muutma ning ka valitsusel on siin suur roll riikliku alkoholipoliitika elluviimisel.

Alkoholiaktsiisi laekus eelmisel aastal riigieelarvesse 209 miljonit eurot ja see on 7% enam kui eelmisel aastal. Aktsiisitulude kasvu taga on aktsiisimaksude tõus ja suurenenud turistide ostud. Turistid ostsid alkoholi kaasaviimiseks nii kauplustest (peamiselt sadamapiirkonnast), kui laevadelt ning tarbisid jooke ka Eestis baarides, restoranides. Eestit külastanud väliskülastajate arv 2013. aastal suurenes. Välismaalased tegid eelmisel aastal Eestisse üle 6 miljoni reisi ja aastaga oli kasv ligi 13%. 41% külastajatest olid soomlased. Ka piiriülestes alkoholiostudes on kõige suuremad just soomlaste ostud. Nii EKI kui ka Soome poolsed uuringud (THL) näitavad, et soome turistid on aasta jooksul välismaalt ligi 15% rohkem alkoholi kaasa toonud ja olenevalt joogigrupist on siin Eestist toodud kauba osakaal 59–88%. Koguseliselt ostsid välisturistid kaasa või tarbisid Eestis kohapeal kõige enam õlut, kokku 34,3 mln liitrit (pudeli kanguses). Lahjasid alkohoolseid jooke müüdi välisturistidele koos kohapealse tarbimisega kokku 23,8 mln liitrit, kangeid alkohoolseid jooke 9,5 mln liitrit ning veine 5,5 mln liitrit.

Kuna see tekitab alati palju küsimusi, siis tuleb rõhutada, et turistide ostetud ja tarbitud kogused on maha arvestatud Eesti siseturu müügimahust ja ei sisaldu Eesti elanike tarbimisnumbrites.

Jätkuvalt on Eesti probleemiks viina salaturg, mis EKI varimajanduse uuringu andmetel on MTA idapiiril ettevõetud Venemaalt kaasaostetavate aktsiiskaupade koguste piirangute tõttu küll langustrendis, kuid annab siiski ligi 23% viina tarbimisest.

Alkohoolsete jookide hinnad Eestis tõusid 2013. aastal eelmise aastaga võrreldes 4.8% ja keskmine brutopalk 7%, seega oli palgakasv kiirem kui alkoholi hinnatõus. Sellises majandusolukorras alkoholitarbimise kahanemine viitab positiivsetele muutustele elanike hoiakutes.

Alkoholi tarbimine