Kunstlik viljastamine Eestis sageneb

Eelmisel aastal teostati Eestis kokku 1909 kehavälise viljastamise (IVF) ja 2609 embrüo siirdamise protseduuri, näitab Tervise Arengu Instituudi kogutud statistika. Võrreldes 2012. aastaga on IVF-protseduuride arv tõusnud 1,9% ja embrüo siirdamise protseduuride arv 8%.

Märgatavalt on IVF- ja embrüo siirdamise protseduuride arv tõusnud 18–25-aastaste seas – vastavalt 47,8% ja 36,7%. Siirdamiste käigus siirati kokku 4545 embrüot, mida on 5,3% võrra rohkem kui 2012. aastal.

Sarnaselt eelnevatele aastatele siirati ühe protseduuri käigus enamasti kaks embrüot. Valdavalt kasutatakse siirdamisel värskeid embrüoid, kuid sagenemas on ka külmutatud embrüote siirdamine – võrreldes 2012. aastaga on see tõusnud 18%.

Kunstliku viljastamise teenust pakkus mullu viis tervishoiuteenuse osutajat, neist kolm asuvad Tallinnas ja kaks Tartus.

Eesti Meditsiiniline Sünniregister registreeris 2013. aastal 13 931 elussündi, neist IVF-protseduuri tulemusena 398. IVF-laste osakaal on aastate jooksul oluliselt kasvanud. Kui 2006. aastal moodustasid IVF-lapsed 0,9% elussündidest, siis 2013. aastal juba 2,9%. Esimene IVF-laps sündis Eestis 1995. aastal.

Eestis on kunstlikult lubatud viljastada täisealist kuni 50-aastast teovõimelist naist. IVF-i ja embrüo siirdamisega seotud ravimite hüvitist saavad Haigekassalt taotleda kuni 40-aastased (k.a) ravikindlustatud naised. Teenuse kulud hüvitatakse juhul, kui patsiendil on meditsiiniline näidustus protseduuriks.

Kehavälist viljastamist puudutavad andmed on kättesaadavad Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Lisainfo:
Hedi Liivlaid
Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika osakonna analüütik
tel 659 3821
hedi.liivlaid@tai.ee

Maris Jakobson
Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik
tel 659 3906, mob 5302 2737
maris.jakobson@tai.ee