Euroliidu miljonite abiga saab Eesti kaineks

Euroliidu miljonite toel on Eesti alkoholismiravi ootamas ees suured muutused, senise deliiriumist väljatoomise asemel keskendutakse edasipidi komplekssele ravile.

«Juba 2010. aasta märtsis oli alkoholi liigtarvitamise varase avastamise juhtprojekti raames selge, et isegi kui perearsti hinnangul on patsiendil alkoholiprobleem ja inimene vajab abi, siis tegelikult ei ole teda kuhugi ravile suunata,» rääkis Tervise Arengu Instituudi juhataja Maris Jesse. Nii tunnebki arst vastutust oma patsiendi eest, aga teda aidata ei saa, sest alkoholisõltuvuse ravi on perearsti kompetentsist väljas.

Abiga kaasa arve

Sotsiaalministeeriumi peaspetsialisti Triinu Tähe sõnul tasub haigekassa sõltlase haiglaravi puhul vaid mürgistustamisperioodi eest. Sedagi üldjuhul vaid siis, kui inimese terviseseisund on eriti raske, näiteks on ta deliiriumis. Need, kes omal jalal haiglasse tulevad ja paluvad abi joomatsükli katkestamisel, saavad abiga kaasa enamasti ka arve.

«Ambulatoorse raviga on natuke keerulisem, osa perearste ja ka psühhiaatreid siiski tegeleb ka sõltlastega olemasoleva süsteemi raames, kuid eraldi alkoholisõltuvuse ravi jaoks rahastamisskeemi meil ei ole,» tunnistas Täht.

Eesti saab Euroopa Sotsiaalfondist järgmiseks kuueks aastaks kümme miljonit euro­t, mille abil on plaanis luua nüüdisaegne tulemuslik alkoholsõltuvuse ravi ja nõustamise süsteem. Nii näiteks on kavas lisaks perearstidele kaasata sõltuvuse varajasse avastamisse ja nõustamisse ka teisi napsitajatega kokkupuutuvaid meedikuid.

«Liigtarvitamise varane avastamine ja nõustamine aita­vad kaasa alkoholi tarvitamisel koguste ja sageduse vähendamiseks tasemele, mis ei ole tervist ohustav või kahjustav, ennetades seega tervisekahju ja alkoholisõltuvuse väljakujunemist,» rääkis Täht. Ka on plaanis luua alkohoolikute jaoks tänapäevane ravi- ja taastusabi süsteem.

Jesse sõnul tahetakse edaspidi hakata alkoholisõltlastele pakkuma eri komponentidest koosnevat ravi, kusjuures ravi eesmärk ei ole teha inimesest tingimata täiskarsklast. «Me saavutame edu juba siis, kui paljud alkoholi tarvitavad inimesed jooksid vähem ja võib-olla edaspidi veel vähem. Normiks peaks saama vähesem alkoholitarbimine ning pidutsedes mitte purju joomine,» kinnitas Jesse.

Tugi pereliikmetele

Riikliku alkoholipoliitika kava kohaselt võiks tulevikus saada ambulatoorset ravi ligikaudu 5300 inimest aastas. Haiglaravi vajaks hinnanguliselt kuni 1500 inimest aastas ja ravi kestus peaks olema 15–20 päeva, millele järgneb haiglaväline ehk ambulatoorne ravi.

Kui praegu pakutakse nõustamist vaid narkomaanide lähedastele, siis samasugust tuge peaksid hakkama saama ka alkohoolikute pereliikmed.

«Väga esialgsete plaanide kohaselt võiks abisaanuid programmi lõpus olla 15 000. Varase avastamise ja vajadusel ka lühinõustamise võiks selleks ajaks peremeditsiini kaudu saada aga juba 20 000 inimest aastas,» rääkis Täht.

2012. aastal Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) egiidi all valminud uuringu andmetel on alkoholisõltuvuses 11 protsenti Eesti meestest ja kaks protsenti naistest. Sama uuring väidab ka, et meeste enneaegsetest surmadest põhjustab alkohol iga kolmanda, naistel iga kaheksanda. Mullu tarbiti Eestis ühe täiskasvanud elaniku kohta 11,8 liitrit puhast alkoholi, eesmärgiks on võetud vähendada tarbitava alkoholi kogust kaheksa liitrini.