Onkoloogid: noorte vähk vajab eraldi tähelepanu

Täna Tallinnas toimuval konverentsil „Noored ja vähk" arutatakse noorelt vähki haigestumisega seonduvaid probleeme. Eesti Kliiniliste Onkoloogide Seltsi esimehe Jana Jaali sõnul on teema valitud just seetõttu, et noored vähihaiged moodustavad grupi, kus on puudujääke nii haiguse ravis kui ka psühhosotsiaalses haiguse käsitluses.

Rahvusvahelise uuringu EUROCARE andmed näitavad, et Eesti noorte vähihaigete viie aasta elulemus on Euroopas halvim. Arvestades noorte vähihaigete suhteliselt suurt hulka ja vähi haigestumuse kasvu üldiselt, tuleb Eestis enam tegeleda noorte vähi ennetamise, varajase avastamise ning haiguse ja sellega kaasnevate probleemide parema käsitlusega, leiavad onkoloogid.

Vähktõbe peetakse eelkõige vanemate inimeste haiguseks, kuid vaatamata sellele võivad pahaloomulised kasvajad esineda kõigis vanuserühmades. „Kui vähk diagnoositakse noores eas, toob see ka arstide jaoks kaasa rea küsimusi: haigus võidakse avastada hilises etapis, sest noortel vähki ei kahtlustata. Puudus on ravimeetodite tõenduspõhisusest, kuna noortel läbiviidud kliinilisi uuringuid on väga vähe. Kõige tähtsamad küsimused on aga loomulikult haiguse varane avastamine ja fertiilsuse säilitamine," toob Jana Jaal välja.

Noorte meeste sagedasemate vähipaikmete hulka kuuluvad munandivähk, maovähk ja aju pahaloomulised kasvajad. Noortel naistel moodustavad suure osa esmajuhtudest rinnavähk, emakakaela- ja munasarjavähk. Lisaks kuuluvad nii noorte meeste kui naiste sagedamini esinevate kasvajate hulka naha melanoom ja naha pahaloomulised kasvajad.

Noorte vähki haigestumine on Jaali sõnul tõsine probleem – igal aastal haigestub pahaloomulistesse kasvajatesse Eestis umbes 350 noort, neile lisanduvad veel hematoloogilistesse pahaloomulistesse kasvajatesse haigestunud noored. Noorte all peetakse silmas 15–44-aastaseid inimesi ning konverentsil tehakse ülevaated haigestumuse täpsematest trendidest aastatel 1980–2009.

Lisainfo:
Eli Lilles
Celsius Healthcare
mob 5698 8110
eli@celsius.ee