Justiitsministeerium kutsub üles laste hälbivat käitumist edasi uurima

Valminud on rahvusvahelise laste hälbiva käitumise uuringu ISRD-3 Eesti raport ning justiitsministeerium avaldab uuringu andmefaili, et soovijatel oleks võimalik Eesti noorte käitumise ja ohvriks langemise kohta kogutud andmeid edasisteks uurimistöödeks kasutada.

Uuringu raportiga on võimalik tutvuda ja andmefail SPSSi jaoks alla laadida aadressil www.kriminaalpoliitika.ee/isrd.

Detsembrist 2013 veebruarini 2014 läbi viidud uuring kirjeldab õigusrikkumiste ning ohvriks langemise levikut ja esinemissagedust Eesti 7.–9. klassi õpilaste hulgas. Lisaks näitab uuring, millised erinevad sotsiaalsed tegurid on seotud laste hälbiva käitumisega.

Justiitsministeeriumi avaldatud raportis on lähemalt kirjutatud uuringu tulemustest, mille järgi:

• Õigusrikkumiste levik laste seas on võrreldes 2006. aastaga langenud
• Vägivallaga seotud õigusrikkumiste levik on märgatavalt vähenenud
• 2014. aasta uuringu tulemuste järgi on võrreldes 2006. aastaga alkoholi ja kanepi proovimine noorte seas mõnevõrra vähenenud
• Võrreldes poistega panevad tüdrukud vähem toime vägivalla õigusrikkumisi ja tõsisemaid varavastaseid õigusrikkumisi
• Alkoholi tarbimine on rohkem levinud tüdrukute, kanepi tarvitamine aga poiste seas
• Vene lapsed panevad võrreldes eesti lastega õigusrikkumisi toime sagedamini
• Alkoholi tarbimine on rohkem levinud eesti noorte seas, kanepitoodete tarvitamine on vene ja eesti noortel sarnane
• 2014. aastal on varguse ohvriks langenud iga viies laps vanuses 13–16 aastat
• 7% lastest vastas, et viimase aasta jooksul on neid keegi nii kõvasti löönud või vigastanud, et nad vajasid arstiabi
• 16% lastest on kogenud kiusamist interneti vahendusel, e-maili või SMSi teel
• Tüdrukud satuvad poistega võrreldes sagedamini küberkiusamise ja varguse ohvriks
• Absoluutselt kõikide uuritavate kuritegude puhul on vene laste ohvriks langemine võrreldes eesti lastega sagedam
• Ohvriks langemisest politseile reeglina ei teatata
• Kõige sagedamini langevad lapsed kuriteo ohvriks koolis või selle ümbruses
• 22% lastest on olnud koolikiusamise ohvriks, 17% on ise teisi kiusanud
• Laste õigusrikkumiste toimepanemise riskiks ei ole perekonna madal sotsiaal-majanduslik staatus või olukord, kui peres on ainult üks vanem
• Oluliseks kaitseteguriks on vanemate teadlikkus lapse tegevustest: milliste sõpradega kus ja kuidas laps oma vaba aega veedab
• Lapse õigusrikkumiste toimepanemise riskifaktoriks on pinged ja konfliktid perekonnas
• Lapse füüsiline karistamine ja väärkohtlemine tõstab lapse õigusrikkumiste toimepanemise riski
• Kokku vastas 17% alaealistest, et üks vanematest või mõlemad vanemad töötavad välismaal
• Suurem õigusrikkumiste toimepanemise oht on noortel, kes kas elavad omaette või kelle eest hoolitsevad kaugemad sugulased või tuttavad

Uuringus küsitleti kokku 3631 õpilast nii eesti kui ka vene koolidest. Uuringu teostas justiitsministeeriumi tellimusel Tartu Ülikool.

Justiitsministeeriumis tutvustati uuringu esialgseid tulemusi käesoleva aasta 5. mail, sellekohane pressiteade on kättesaadav www.just.ee/et/uudised/laste-oigusrikkumiste-arv-vahenenud-kuid-ohvrikslangemine-sagenenud.

Lisainfo:
Katrin Lunt
avalike suhete juht
Justiitsministeerium
tel 620 8118, mob 527 6806
katrin.lunt@just.ee