Tervishoiu jooksevkulude maht oli eelmisel aastal 1,12 miljardit eurot

Tervise Arengu Instituudi kogutud andmetel oli 2013. aastal tervishoiu jooksevkulude maht 1,12 miljardit eurot. Tervishoiukulude arvestamisel on esmakordselt Eestis rakendatud uut metoodikat ja toimunud on ka muudatused mõistete osas.

Tervishoiu jooksevkuludest enamiku, 66,4% moodustasid Eesti Haigekassa kulutused. Leibkondade kulutused moodustasid jooksevkuludest 22,3% ja valitsuse omad 9,5%.

Eesti Haigekassa kulutas absoluutsummas enim hospitaliseeritud patsientide ravile, seda 270 miljonit eurot. Järgmine suurem kulugrupp olid kulutused põhilistele meditsiini- ja diagnostikateenustele 152,4 miljoni euro ning retseptiravimite kompensatsioonile 103,4 miljoni näol.

Leibkondade omaosalusest hõlmasid suurima osa kulutused retseptiravimitele, kokku 61,6 miljonit eurot. Hambaravile kulutasid leibkonnad omaosalusena 60,9 miljonit eurot ja käsimüügiravimitele 40,7 miljonit eurot.

Keskvalitsuse kulutustest moodustasid suurima osa kulutused patsiendi transpordile ja päästetegevusele, kokku 28,9 miljonit eurot. Sellest enamiku moodustas kiirabiteenuse finantseerimine. Järgmine suurem kulugrupp oli varajase haigestumise seire programmid 18,4 miljoni euroga. Sellest oluline osa oli suunatud HIV-nakkuse vastu võitlemiseks. Kolmas suurem valitsuse tervishoiu kulugrupp oli hospitaliseeritud patsientide õendusabi 13,6 miljoni euroga.

Tervishoiukulude arvestamisel on tänavu varasema System of Health Accounts (edaspidi SHA) 1.0 metoodika asemel rakendatud SHA 2011 metoodikat. Tegemist on rahvusvaheliselt standardiseeritud raamistikuga, mida kasutatakse tervishoiukulude süstemaatiliseks hindamiseks. Lähiaastatel võtavad sama metoodika kasutusele kõik tervishoiukulude hindamisega tegelevad riigid.

Eesti kontekstis toimus oluline muudatus mõistete osas. Varasemalt valdavalt kasutusel olnud tervishoiu kogukulude mõiste asemel kasutatakse kulutuste iseloomustamiseks tervishoiu jooksevkulude mõistet. Lühidalt öeldes tähendab see, et kapitalikulud on jäetud tervishoiukulude arvestusest välja.

Lisaks rahvusvahelisele metoodika muutusele uuenes ka Eesti leibkondade tervishoiukulude arvestusmetoodika. Varasemalt leibkonna eelarve uuringul põhinev metoodika asendati tervishoiuteenuste osutajate majandustegevusel baseeruva arvestusega.

Tervishoiukulude detailsemad andmed leiab Tervise Arengu Instituudi kodulehelt tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasist (www.tai.ee/tstua) ja tervisestatistika osakonna materjalide juurest.

Tervise Arengu Instituut juhib tähelepanu, et hetkel andmebaasis olevad 2013. aasta andmed on esialgsed. Lisaks tuleb eelmise aasta kulude võrdlemisel varasemate aastate omadega pidada silmas, et mõningad kulude erinevused võivad olla tingitud metoodilistest uuendustest.

Täpsemalt tervishoiukuludes ja metoodikas toimunud muudatusest antakse ülevaade 2013. aasta tervishoiukulude analüüsis, mis avaldatakse 30. detsembril. Varasemate aastate tervishoiukulude andmed on TAI-l plaanis SHA 2011 kujule viia järgmise aasta märtsis.

Lisainfo:
Harles Luts
Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika osakonna analüütik
tel 659 3816
harles.luts@tai.ee

Maris Jakobson
Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik
tel 659 3906, mob 5302 2737
maris.jakobson@tai.ee