Eesti Seksuaaltervise Liit korraldas 30. märtsil 2015 seminari „Kuidas tagada internetinõustamise kvaliteeti?“

Seminar on osa projektist, mille eesmärk on tagada Eestis elavatele noortele (14–24-a) kvaliteetse seksuaal- ja reproduktiivtervisealase internetinõustamisteenuse kättesaadavus internetinõustamise keskkondades www.amor.ee ja www.estl.ee ning koostöös avaliku sektori asutuste ja valdkonna asjatundjatega arendada välja vaimse tervise ning seksuaal- ja reproduktiivtervisealaste veebipõhiste nõustamisteenuste kvaliteedijuhend.

Loodav kvaliteedijuhend on edaspidi aluseks internetinõustamise teenuste määratlemisel, hindamisel ja kvaliteedi mõõtmisel.

Seminari esimeses osas jagas Joonas Kekkonen Soome Rahvastikuliidust (Väestöliitto) Soome kogemust internetinõustamise kvaliteedist.
„Kuigi internetinõustamisel on omad riskid, on selle osakaal ja tähtsus iga aastaga järjest suurem. Noortele, kes eriti seksuaaltervise teemal ei taha enda kohta kogu infot välja anda, on internetinõustamine vajalik lahendus," ütles Joonas Kekkonen ja jätkas: „Internetinõustamise juures on ülioluline kvaliteet, mille aitavad tagada standardid. Teenusepakkujate jaoks on standardid need, mis aitavad seda emotsionaalselt rasket tööd teha ja mitte ise murduda. Kui standardid puuduvad, siis ei tea kunagi, mis juhtub, kui nõustajad oma äranägemise järgi tegutsevad või ise stressis on. Näiteks on seksuaaltervise alases internetinõustamises tähtsal kohal inimese seksuaalsuse julgustamine, aga nõustatav võib ise olla hoopis vägistaja. Ainult väljatöötatud standardid aitavad õiget lahendust pakkuda."

Seminari teises osas tutvustas dr Kai Part kvaliteedijuhendi põhimõtteid, mis oli sissejuhatuseks internetinõustamise kvaliteedi indikaatorite leidmisele ehk kuidas siis tegelikult mõõta kvaliteeti. Seoses Interneti kättesaadavusega saab tänapäeval seksuaaltervise ja vaimse tervisega seotud küsimustele vastuseid erinevatest portaalidest, sh ka mitteprofessionaalsete vastajate vahendusel. See võib tingida olukorra, kus nii teenuse kasutajad, teenuse pakkujad kui ka teenuse rahastajad on raskustes pakutava nõustamise või muu tervisealase teenuse kvaliteedi hindamisega. Sellest tulenevalt on vajalik määratleda senisest selgemini, milles seisneb noortele suunatud professionaalne integreeritud tervisealane veebinõustamine ja millised on selle kvaliteedi standardid ja hindamise indikaatorid.

Seminaril olid kohal 30 esindajat mitmetest seksuaal- ja vaimse tervisega tegelevatest organisatsioonidest. Anna-Kaisa Oidermaa MTÜ-st Peaasjad sõnas: „Internetinõustamise valdkond on tervishoius see koht, kus saab ressurssi kokku hoida nii inimeste kui ka teenuseosutajate ja riigi tasandi jaoks ning selle pärast on valdkonna standardite loomine eriti tänuväärne tegevus".

Katrin Karolin Sotsiaalministeeriumi Rahvatervise osakonnast lisas: „Veebinõustamise kvaliteedijuhendi väljatöötamist peame tähtsaks, kuna teenuste kvaliteet ja selle arendamine on oluline ja seda ka veebipõhiste teenuste puhul. Veebipõhine nõustamine ei ole küll uus teenus, kuid ühtseid kvaliteedinõudeid sellele veel loodud ei ole ning loodavad standardid hõlbustavad teenusepakkujate tööd ja teenusekasutajale annab see kindlustunde kvaliteedi osas."

Internetinõustamise kvaliteedijuhendi projektijuhi Helen Kereme sõnul saavad kvaliteedi järgimise indikaatorid ja juhendi sisu valmis sügisel 2015. Juhendi väljatöötamise töörühmas osaleb aktiivselt 10 inimest Eesti Seksuaaltervise Liidust koostöös Tervise Arengu Instituudi, MTÜ-ga Peaasjad, Lahendus.net, Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudi, Eesti Ämmaemandate Ühingu, Arstiteadusüliõpilaste Seltsiga.

Seminar toimus projekti „Seksuaaltervise internetinõustamisteenuse korraldamine ning vaimse ning reproduktiivtervise alaste veebipõhiste nõustamisteenuste kvaliteedijuhendi väljatöötamine" raames. Projekti rahastatakse Norra finantsmehhanismidest 2009–2014 programmi „Rahvatervis" vahenditest.