Möödunud aastal kasvas hüppeliselt noorte ja keskealiste meeste enesetappude arv

Statistikaameti andmetel kerkis möödunud aastal enesetappude arv hüppeliselt noorte ja keskealiste meeste vanusegrupis, mida võib rahvusvahelistele uuringutele tuginedes tõlgendada kui masu hilinenud mõju inimestele. Suitsiidide põhjuste mõistmiseks on spetsialistide sõnul vaja hädasti uusi süvauuringuid, sest 1999. aastal tehtud järeldusi ei saa uutesse oludesse üle kanda.

Kui 2013. aasta andmed näitasid positiivset trendi, mil enesetappude arv oli üle aegade madalaim, siis 2014. aasta statistikas kerkivad numbrid taaskord, meenutades suurusjärkudelt 2000. aastate keskpaika.

Väga tugevat enesetappude arvu kasvu on märgata 25–29-aastaste meeste seas, kelle vanusegrupis on juhtumite arv tõusnud kaheksalt 22-le. Niivõrd kõrge hüpe oli ka aastal 2007, kuid üle 20 pole see näitaja peale ühe erinevuse viimased kümme aastat kordagi tõusnud.

Niisamuti võtsid 45-49-aastased mehed 2014. aastal endalt elu sagedamini kui 2013. aastal. Juhtumite arv kerkis seitsmelt 19-le, olles kõikunud viimased viis aastat kümne või 20 piiril.

Masu ja välismaal töötamine

Eesti-Rootsi suitsidoloogia ja vaimse tervise instituudi (ERSI) vanemteaduri Merike Sisaski sõnul on küll pelgalt statistiliste numbrite põhjal keeruline eksperdina kommenteerida, mis on nende muutuste taga. Viimati viidi Eestis läbi suitsiidi sooritanute süvauuring aastal 1999, kuid nende andmete põhjal konstrueeritud tüüpilise enesetapja portree tõenäoliselt täna enam ei kehti. Ta lisas, et ühe aasta kõikumise põhjal ei saa lõplikke järeldusi teha üldise suitsiidide taseme trendi kohta, sest võib-olla jätkub 2013. aastal alguse saanud langus taas järgnevatel aastatel, nii et möödunud aasta jääb vaid anomaaliaks.

„Hädasti oleks vaja uut süvauuringut," nentis Sisask. Lähemat uurimist vajaks selliste sotsiaalsete nähtuste mõju, mida mujal maailmas läbi viidud uuringute põhjal on seostatud suitsiiditaseme tõusuga. Näiteks on majandussurutise puhul teada, et taolised kriisid peegelduvad ühiskonnaprotsessides ja ka enesetappude statistikas mõneaastase nihkega.

„Kuigi majanduskriisi põhi on möödas, võivad selle tagajärjed üksikisiku jaoks veel edasi kesta ja isiklikku kriisi põhjustada ning kahjuks lõppeb see mõnel juhul krahhiga," rääkis Sisask.

Eesti kontekstis tasuks Sisaski hinnangul lähemalt uurida ka seda, mil moel on inimestele avaldanud mõju ühe või mõlema elukaaslase välismaale tööle minek, mis samuti viimaste aastate jooksul suurt osa eestlastest puudutab ja 25–29-aastaste vanusegruppi hõlmab. Pereelule esitab välismaale minek suure väljakutse ja võib suurendada suitsidaalsele käitumisele kallutavaid riskitegureid, näiteks üksilduse ja mahajäetuse tunne, lähema sotsiaalse võrgustiku puudumine igapäevases elus. Luubi alla tuleks võtta lisaks täiskasvanud elukaaslastele ka nende laste vaimse tervise seisund ning toimetulek sellises olukorras, arvas Sisask.

Nukra keskealise mehe müüt

Keskealiste meeste kohta on levinud arusaam, et nn keskeakriis viib mehed tihti sügavamasse masendusse kui naised. „Elus on palju saavutatud nii tööl kui pereelus, tekib hirm edukust kaotada, kuna ilmnevad esimesed märgid vananemisest, näiteks ei pruugi füüsis olla enam endine," selgitas Sisask heaolu languse põhjuseid. Vaimselt küpsetel ja tasakaalus meestel on hirme tuleviku ees vähem.

„Mehed pahatihti pigem murduvad kui otsivad abi. Nende sotsiaalne võrgustik on võrreldes naistega kitsam ning rasketel aegadel on vähem neid, kellele toetuda," rääkis vanemteadur. Meeste hulgas vajab kujundamist arusaam, et just tugevad julgevad raskuste korral abi otsida. Kahjuks on meeste hulgas naistest enam levinud alkoholitarvitamine kui üks ebakonstruktiivne eneseabi vorm vaimse tervise probleemide korral.

Riik peab hoolima vaimse tervise hoidmisest ja iga liikme väärtustamisest

Kui vaadelda statistikaameti andmeid viimase kümne aasta enesetappude kohta üldiselt, on märgata siiski kahanevat trendi. Väikest, kuid jätkuvalt tõusvat tendentsi on märgata vaid vanemate inimeste suitsiidide tasemes. "Ometi pole see Eesti eripära, vaid pigem oleme selles osas muutunud sarnasemaks Lääne maailmaga, kus suitsiidide tase on vanusgruppide võrdluses kõrgeim just vanemaealiste hulgas," kommenteeris Sisask. Vaatamata sellele, et eakatel esineb enam terviseprobleeme, on just ühiskonda kaasatus ning vajalikkuse tajumine see, mis nende enesetunnet mõjutavad ning suitsiide ennetada aitavad.

"Suitsiid on protsess. See ei juhtu ootamatult, vaid järgneb enamasti vaimse tervise halvenemisele ja traumaatilistele elusündmustele. See on kaitse- ja riskitegurite keeruline koos- ja vastasmõju," lausus Sisask. Tema sõnul on iga suitsiid liig mis liig ja sekkumine suitsiidiprotsessi selle algfaasis väga oluline. Eestis on Sisaski hinnangul palju ära tehtud, näiteks pakutakse abi telefoninõustamise teel ja veebipõhiselt.

"Tugevamini tuleks propageerida seda, mida iga inimene ise enda ja oma lähedaste heaks ära saab teha enne suitsiidiprotsessi algust – vaimse tervise hoidmist ja julgust paluda abi," märkis Sisask.

Eestis on loodud vaimse tervise ja heaolu koalitsioon (VATEK), mis töötab sotsiaalministeeriumi ja Avatud Eesti Fondi toetusel välja vaimse tervise ja heaolu strateegiat. Sel laupäeval, 10. oktoobril on ülemaailmne vaimse tervise päev, mille puhul korraldab VATEK Rocca al Mare kaubanduskeskuses vaimse tervise messi „Hea enesetunde heaks". Messilaudades jagavad spetsialistid nõuandeid, kuidas hoida oma vaimutervist ning kuhu pöörduda toetuse ja abi saamiseks.

Kõigile vajajatele pakub tuge ja abi MTÜ Eluliin, mis hoiab kõigil öödel nädalas töös nii eesti- kui venekeelset usaldustelefoniliini. Samuti on Eluliinil psühholoogilise kriisiabi telefoniliin. Ka vaimse tervise muredega võib ja tasub pöörduda esmalt perearsti poole.

Enesetapud kui vigastustesse suremise peamine põhjus

Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist Andrea Kink tõdes, et Eestit võib tõepoolest pidada kõrgete vigastussuremusega riigiks ning enesetapud on vigastuste peamine surmapõhjus. Ministeerium on probleemi teadvustanud ning möödunud aastal toimunud ekspertarutelude ja analüüside tulemusel pandi paika plaan ja tegevused, mis on suunatud enesetappude ennetamisele.

"Üks olulisem tegevus ongi uuringu korraldamine enesetapjate profiili tuvastamiseks," märkis Kink. Sestap koolitatakse ka perearste, -õdesid, sotsiaaltöötajaid ning hooldajaid, et nad tunneksid ära depressiooni või psüühiliste häirete ilmingud.

Sel aastal alustas VATEK sotsiaalministeeriumi toel ka vaimse tervise strateegiadokumendi koostamist, milles pööratakse eritähelepanu vanusegrupiti: lapsed, noored, täisealised ja eakad. Alusdokument valmib tuleval aastal.

Laste vaimse tervisega seotud küsimustes saab pöörduda vaimse tervise keskustesse ja kabinettidesse. Näiteks avati seesugune keskus augusti lõpus Tallinna lastehaigla juures. Lastespsühhiaatria meeskonnad töötavad ka Tartus, Pärnus ja Ida-Virumaal. Kingi sõnul valmib õige pea ka täienduskoolitusprogramm, mille eesmärk on tõsta lastega töötavate inimeste teadlikkust ja oskusi tunda ära probleeme laste vaimses tervises.

"Oluline on mõista, et ühteviisi loomulik on otsida abi nii gripi kui ka näiteks depressiooni puhul," lausus Kink.

Lisaks vaimse tervise messile toimuvad terve oktoobrikuu jooksul üle Eesti ka vaimse tervise töötoad.