45% Eesti inimestest tegeleb regulaarselt liikumisharrastusega

Kultuuriministeerium koostöös Eesti Olümpiakomitee ja uuringufirma TNS Emoriga viisid 2015. aasta sügisel Eesti inimeste seas läbi liikumisharrastuse uuringu. Tulemustest selgus, et regulaarse liikumisharrastusega tegeleb 45% täisealisest elanikkonnast, mis on liikumisharrastuse uuringu seitsmeteistkümne aastase ajaloo kõrgeim näitaja. Samas näitas uuring, et 33% elanikkonnast ei tegele liikumisharrastusega üldse. Põhjustena tuuakse esile aja- ja huvipuudust, piisava sissetuleku ja tööandjapoolse toetuse puudust, aga ka halba tervislikku seisundit.

Kultuuriminister Indrek Saar ütles uuringu tulemusi kommenteerides, et liikumisharrastajate arv on küll uuringu ajaloo kõrgeim, kuid muret tekitab osa elanikkonnast, kes sportimisega üldse ei tegele või kellel puuduvad selleks võimalused. „Riik peab ja saab liikumisharrastusega tegelejate arvu suurendamiseks veelgi enam ära teha. Kultuuriministeerium on teinud Rahandusministeeriumile ettepaneku vabastada tööandja tervise- ja spordikulud erisoodustusmaksust ning seda juba alates 2017. aastast. Meie soov on vabastada erisoodustusmaksust spordirajatiste kasutamisega seonduvad kulud ja osavõtt spordiüritustelt ning seda kuni 600 euro ulatuses iga töötaja kohta aastas. Ideed toetavad paljud tööandjad ja töövõtjad ning kindlasti aitab selle ellu viimne kaasa liikumisharrastuse tegelejate arvu suurenemisele," ütles Indrek Saar.

Eesti Olümpiakomitee liikumisharrastuse juhi ja Tallinna Ülikooli sotsioloogia eriala doktorandi Peeter Lusmägi sõnul on pea pooltele Eesti elanikele liikumisharrastusega tegelemine kujunemas iganädalase rutiini lahutamatuks osaks. „Kuigi meie inimeste liikumisharrastuse lembus ei küüni veel Põhjamaade tasemele, siis samm haaval me nende statistiliste näitajate poole liigume. Seitsmeteistkümne aasta jooksul on regulaarse liikumisharrastusega tegelejate arv kasvanud 17%," avas uuringu tausta Lusmägi.

„Paraku ei ole aastate jooksul liikumisharrastusega mittetegelevate inimeste osa elanikkonnast oluliselt muutunud. Regulaarse liikumise juurde on jõudnud esmajärjekorras need, kelle senine harjumus on olnud ebaregulaarne. See on meile selge suunis, millise fookusega ja kellele peavad järgmised liikumisharrastust tutvustavad kampaaniad ja sündmused olema suunatud," tõdes Lusmägi. Ta lisas, et vastajate sõnul oodatakse liikumisharrastusega tegelemiseks kõige enam pere ja sõprade toetust ning kaasa aitaks ka pere- ja eriarstide antavad soovitused. Samuti nähakse enda liikumisharrastusega tegelemise jätkuvalt positiivse mõjutajana suuremat sissetulekut ja ka tööandaja poolset toetust.

Lusmägi sõnul tõi uuring taaskord välja meie kultuuri eripära ja ka spordiklubide kitsa tegevussuunitluse, mis liikumisharrastuse kontekstis seisneb Eesti inimese eelistuses treenida üksi. „Kui lausa 46% vastanutest eelistab liikumisharrastusega tegeleda omaette, siis treeninggrupis või spordiklubis käib treeningutel vaid 15% liikumisharrastajatest. Nende arvude proportsioon on ülejäänud Euroopaga võrreldes väga erinevad. Näiteks enamustes kesk-Euroopa riikides eelistavad rohkem kui pooled harrastajatest treenida just spordiklubides ja treeningrühmades," ütles Lusmägi.

„Antud uuringu kõige huvitavam mõõdetud näitaja muutus ajas oli aga liikumisharrastusega tegelemise jaotus eestlaste ja mitte-eestlaste vahel. Kui varasematel aastatel oli eestlaste liikumisharrastusega regulaarselt tegelemise protsent mitte-eestlastega võrreldes selgelt kõrgem, siis viimase uuringu järgi on siin olukord ühtlustunud ja suurtes piirides on nii eestlased kui ka mitte-eestlased kehaliselt sama aktiivsed," selgitas Lusmägi ja lisas lõpetuseks: „Kokkuvõtvalt võib öelda, et kõige suurem potentsiaal regulaarse liikumisharrastusega tegelevate inimeste arvu kasvatamiseks on kaasata tõhusamalt liikumisharrastusega mitte tegelevat osa elanikkonnast. Uuringu tulemusi võtame kindlasti arvesse edasisi liikumisharrastuse tegevusi, kampaaniaid ja nende sõnumeid kavandades."

Uuringu viis läbi 2015. aasta septembris TNS Emor ning küsitleti 1004 inimest vanuses 15–74 kõikidest Eesti maakondadest. Uuringus saadi võrreldavaid andmeid 1998., 2003., 2013. ja 2014. aastal läbi viidud küsitlustega. Uuringu läbiviimist rahastas Kultuuriministeerium.

Eesti spordi katusorganisatsioonina seisab Eesti Olümpiakomitee ausa mängu põhimõtete ja olümpiaväärtuste eest. EOK tagab tippsportlaste ettevalmistuse ja osalemise tiitlivõistlustel, viib ellu noorsportlastele suunatud järelkasvuprogramme ning suurendab positiivsete eeskujude kaudu liikumisharrastuse kandepinda. EOK tööd toetavad suures osas Eesti ettevõtted. EOK sponsorid on Elion Ettevõtted, EMT, ERGO, Ilves Extra, JCDecaux, Monton, NIKE, Olympic Casino, Paf, Silberauto.

Lisainfo:
Peeter Lusmägi
EOK liikumisharrastuse juht
mob 511 9152
peeter@eok.ee