Uuring: Eesti vanemad ei kaitse lapsi piisavalt internetiohtude eest

Kuigi üle poole (52 protsenti) vanematest arvab, et ohud, millega lapsed internetis kokku puutuvad, aina kasvavad – kiusamisest kuni mittesobiva sisuni –, siis vaid veidi üle kolmandiku neist (39 protsenti) juhendab oma lapsi, rääkides neile potentsiaalsetest ohtudest, avastas Kaspersky Lab ja B2B International kompaniide uus uuring*.

Uuring tegi kindlaks, et 53 protsenti vanematest muretseb, et internet osutab mingit mõju nende laste tervisele või heaolule. 18 protsenti vanematest märkis, et lapsed puutusid 2015. aastal veebis kokku mittesobiva sisuga (täiskasvanutele mõeldud materjalide, vägivalla ja julmuse stseene sisaldavate publikatsioonide jms).

7 protsenti vastajatest avaldas muret ka selle kohta, et nende lapsed võivad veebis takistamatult kontakteeruda võõrastega (sotsiaalvõrgustikes ja jututubades) ning 3 protsenti vanematest muretses, et lapsed võivad langeda küberkiusamise ohvriks.

Sealjuures üks kolmandik vanematest (31 protsenti) tunneb, et neil pole kontrolli selle üle, mida lapsed internetis näevad ja teevad. Umbes kaks kolmandikku (61 protsenti) neist ei võta vaevaks rääkida oma lastega internetiohtudest. Aga kui meetmeid rakendatakse, siis keskendutakse asjadele, mis võivad olla suurel määral mittetõhusad: näiteks 28 protsenti vanematest ütles, et nad kontrollivad oma laste veebilehtede külastamise ajalugu, kuigi selleks hetkeks lõviosa kahjust võib olla juba tekitatud. Vaid neljandik vanematest (24 protsenti) kasutas vanemlikku kontrolli lubavat tarkvara.

Kaitsmiseks oma lapsi võrguohtude eest, piiravad Eesti emad ja isad (21 protsenti vastajatest) aega, mida laps veedab internetis või jälgivad lapse aktiivsust veebis (14 protsenti). Tuleb märkida, et vaid 3 protsenti vanematest märkis, et kasutavad eriprogramme, mis aitavad last internetis kaitsta (vanemate kontrolli funktsiooniga programmid).

"Meie uuring eeldab, et oluline hulk vanemaid tunneb võimetust kontrolli suhtes, mis toimub laste nutiseadmetes. Aga on mitu lihtsat ja samas positiivset viisi, kuidas vanemad saavad nende hoole all olevaid noori kaitsta. Oluline on kombineerida praktilisi meetmeid, näiteks vanemate kontrolli tagamise tarkvara installimine ja arvutite paigaldamine üldkasutatavatesse ruumidesse ning vestlused lastega potentsiaalsetest ohtudest ja sellest, kuidas nendega toime tulla," ütles David Emm, turvalisuse küsimuste juhtiv uurija Kaspersky Lab juures.

* Kasutajate küsitlus viidi läbi 2015. aasta augustis A.W.Olsen&Partners poolt Kaspersky Lab tellimusel. Küsitlusest võttis osa 1200 vastajat Leedust, Lätist ja Eestist.