Kui Eesti ise oma HIV-epideemiaga ei tegele, haaravad ohjad teised

Soome ja USA suursaadik liitusid Suurbritannia saatkonna initsiatiiviga esitada riigikogule pöördumine, et Eesti tunnistaks lõpuks HIV-epideemiat ja sellega tegelema hakkaks.

Sotsiaalministeerium saadikute etteheitega ei nõustu ja vastab, et ei saa öelda, et Eesti midagi ei tee või on HIViga kehvas seisus. Miks siis saatsid Suurbritannia, USA ja Soome saatkond esmaspäeval riigikogule pöördumise?

Briti saatkonna avalike suhete nõunik Krislin Aedla selgitas, et kirja ajendiks oli soov avaldada toetust riigikogu HIVi ja aidsi erikomisjoni loomisele, milleks riigikogu on esimese sammu juba astunud.

Aedla kinnitas, et pöördumise algatas Briti saatkond, millega ühinesid USA ja Soome saatkond.

Selgub aga, et Suurbritannia saatkonnas koguneb kord kuus ümarlaud, kuhu kuuluvad nii sotsiaalministeeriumi, Tervise Arengu Instituudi, ravimitootjate kui ka Briti saatkonna esindajad ning poliitik Vilja Toomast.

Alates sügisest, kui riigikogus moodustati HIV-ennetuse toetusrühm, on teemaga tegelenud just selle esimees, reformierakondlane Vilja Toomast.

Toomasti sõnul oleks Suurbritannia saatkond HIVi teema sel aastal justkui oma agendaks võtnud. «Tegelikult kohtub üks väike seltskond juba mitmendat kuud. Korra kuus vahetame informatsiooni, et mida edasi teha ja kuidas selle probleemiga võidelda,» rääkis ta.

Kohtumistel on arutletud ka riigikogus vastava probleemkomisjoni moodustamist. «Neil oli väga hea meel, kui nad kuulsid, et hakkame komisjoni looma,» rääkis Toomast.

Mullu oktoobris kiideti riigikogus esimesel lugemisel 57 häälega heaks probleemkomisjoni loomine narkopoliitika ja HIV-ennetuse analüüsimiseks. Teist ja kolmandat lugemist ootav probleemkomisjoni loomine on sellest ajast alates takerdunud IRLi vastuseisu taha, kes ei pea seda rahaliselt otstarbekaks ega mõistlikuks. Sotsiaaldemokraatide fraktsioon eesotsas Marianne Mikkoga soovib luua hoopis oma erikomisjoni soolise võrdõiguslikkuse probleemide läbitöötamiseks.

Vilja Toomast rääkis, et ta tegi eelnõule parandusettepaneku ja lühendas komisjoni tegevusaega neljalt aastalt kahele, et komisjoni töö oleks intensiivsem. Erikomisjon oleks Toomasti sõnul oluline just seetõttu, et valdkonnaga tegelevad mitmed ministeeriumid ja pole koordineerivat institutsiooni.

«Nüüd ootan teist lugemist. See ei ole teisele lugemisele jõudnud. Tõenäoliselt sellest tulebki see reaktsioon, et nemad näevad probleemi, aga riigikogu ei tegutse,» selgitas ta.

HIVi ja aidsi ennetusest on huvitatud ravimitootjad, kes leiavad, et Eestis peaks panustama oluliselt rohkem inimesi, teadmisi ja raha. Riigikogu erikomisjoni loomine aitaks ravimitootjate liidu juhi Riho Tapferi arvates probleemi esile tõsta ja «rakendada tegelikke meetmeid».

«Ravimitootjad, sealhulgas GlaxoSmithCline, on olnud väga aktiivsed HIVi ja aidsi ennetustöös ning viinud koos teiste organisatsioonidega läbi mitmeid projekte,» sõnas Briti saatkonna avalike suhete nõunik Krislin Aedla ja tõi välja HIV-testimisnädala novembris, mida toetasid ravimitootjad.

«Kui nüüd inimesed ennast oluliselt paremini diagnoosima hakkavad, siis tuleb ka ravivõimalusi suurendada, et need käsikäes käiksid,» ütles ravimitootjate liidu juht Riho Tapfer.