Aasta esimene "Sotsiaaltöö" keskendub deinstitutsionaliseerimisele

Selle aasta esimene number ajakirja "Sotsiaaltöö" keskendub deinstitutsionaliseerimise teemadele. Numbris käsitletakse nii asutusest iseseisvasse ellu suundumist kui ka ennetavaid, inimeste vajadusel põhinevaid teenuseid kogukonnas.

Eestis, nagu ka mujal Euroopa Liidus on võetud suund deinstitutsionaliseerimisele. Selle all mõeldakse igasuguse abivajadusega inimestele (psüühilise erivajadustega inimesed, puuetega inimesed, eakad jt) kogukonnapõhiste teenuste sihikindlat arendamist. Nende hulka kuuluvad nii asutustes elanud inimeste iseseisvasse ellu suundumist toetavad kui ka ennetavad teenused, mis hoiavad ära vajaduse institutsionaalse hoolduse järele.

Katrin Tsuiman sotsiaalministeeriumist selgitab deinstitutsionaliseerimisega seotud muudatuste tausta ning tutvustab riikliku erihoolekande arendamise plaane. Marek Atonen sotsiaalministeeriumist kirjutab erihoolekande taristu arendamise võimalustest uuel Euroopa Liidu eelarveperioodil. Tallinna Ülikooli lektor Zsolt Bugarszki toob näiteid isikliku eelarve ja otsetoetuste kasutamisest Ühendkuningriigis ja Soomes, kus puuetega inimestel võimaldati ise otsustada neile sotsiaalteenusteks eraldatud raha kasutamise üle. 

Kuidas hooldekodus elanud vaimupuudega või psüühikahäirega inimestel õnnestus toetavate teenuste toel asuda elama kogukonnas, sellest rääkisid ajakirjale Tapa-Imastu deinstitutsionaliseerimise projekti meeskonna liikmed.

Kliendi vajadustest lähtuva teenuse ellukutsumisest kirjutab SA Autistika töö- ja tegevuskeskuse juht Sirje Norden.

Numbris saab lugeda ka eakate seltsidaamiteenusest Viljandis ning omastehooldaja asendusteenusest Tallinnas, aga ka sellest, mida kujutab endast eakate perehooldusteenus Soomes.

Vajadust läheneda igale inimesele individuaalselt toonitab persooniloos ka Pahkla Camphilli Küla kultuurielu juht Katarina Seeherr.

Lisaks peateemale kirjutatakse ajakirjas lastekaitse juhtumikorraldusest sotsiaalteenuste ja -toetuste registris STAR, sotsiaaltöö korralduse rubriigis tutvustatakse 1. juulist jõustuvat töövõime hindamist ja töövõimetoetuse maksmist, antakse ülevaade muudatustest abivahendite korraldusest riigi ja teenuseosutaja vaatevinklist ning teavitatakse kohalike omavalitsuse sotsiaaltöötajatele korraldatavast supervisioonist.

Judit Strömpl Tartu Ülikoolist tutvustab huvitavat paariaastatagust uurimust sellest, kuidas eri Euroopa riikide integratsioonipoliitikad peegelduvad immigranditaustaga noorte elulugudes. 

Jane Rist uuris oma magistritöös naiste tõlgendusi paarisuhtevägivalla riski ja ohvristumise teguritest, perevägivallast kirjutab ka noorsoopolitseinik Dei Stein. Triinu Toobal Tervise Arengu Instituudist tutvustab ajakirjas kohalikele omavalitsustele mõeldud alkoholipoliitika pilootprojekti.

"Sotsiaaltöö" on 1997. aastast ilmuv sotsiaalvaldkonna teadus-professionaalne ajakiri, mille eesmärk on aidata kaasa spetsialistide kvalifikatsiooni tõstmisele ja silmaringi laiendamisele.

Ajakiri ilmub neli korda aastas, selle väljaandmist toetab sotsiaalministeerium. Lisaks paberväljaandele ilmub 11 korda aastas "Sotsiaaltöö" tasuta elektrooniline uudiskiri.