Eesti toitumis- ja liikumissoovituste protsessist

Eesti toitumis- ja liikumissoovitused on valmis ja lähevad nüüd keelendamisele-kujundamisele. Lisaks mitu aastat kestnud järjepidevale tööle on lõppenud ka tagaside, ettepanekute ja küsimuste periood. Täname kõiki tagasiside andjaid.

Oleme saanud positiivseid sõnumeid mitmetelt käsitletud temaatikates pädevatelt arstidelt ja erialateadlastelt ning ettepanekuid, kus soovitatakse mõnda kohta selgemalt väljendada. Aga oleme saanud ka ultimatiivseid nõudmisi sisse viia sõnumi saatnud autorile ainsa ja absoluutse tõena näiv küsitlus, uuring või sõnumi saatjaga seotud internetilehekülje suhtes kasulikku informatsiooni.

Eesti toitumis- ja liikumissoovituste töörühm rõhutab veelkord põhimõtteid, mida peaksid toitumis- ja liikumissoovituste lugejad/kasutajad silmas pidama.

Iga riigi antud valdkonna teadlased ja teised valdkonnaga seotud pädevad spetsialistid koostavad soovituste põhisõnumid, mis rajanevad väljaandmise ajahetkeks kõrge teadusliku olulisusfaktoriga teadusajakirjades ilmunud süstemaatiliste ja samas ka pädevalt kriitiliste käsitlusega ülevaadetega, mitte aegajalt ilmuvate ja pikemas ajapiires käsitletuna üksteisele vasturääkivate küsitluspõhistele üksikuuringutele.

Eesti toitumis-ja liikumissoovitused ei ole - ega saagi olla - ühegi teise riigi soovituste koopia ega kloon, ei oma sisult ega ka struktuurilt. Iga riigi toitumis-, liikumis- ja toidusoovitused on selle konkreetse riigi originaalväljaanne. Tulenevalt regionaalsest paiknevusest, traditsioonidest, reaalsest toitude olemasolust, kodumaisest suur- ja väiketootmisest, varustamisest, kättesaadavusest, tarbimismustrist ning liikumisharrastustest, on Eesti soovituste koostamisel teatud kohtades sarnasusi/kattuvusi Põhjamaade omadega. Meie toitumis-ja liikumissoovituste koostamisel on aga analüüsitud ka EFSA (Euroopa Toiduohutusamet), D-A-S-H (Saksa, Austria ja Šveitsi soovitused), FAO (ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon) materjale ning Euroopa Liidu soovitusdokumente, mis põhinevad süsteemsetel ülevaadetel (sh olulisel määral ka topelt-pime sekkumisuuringutel), mitte küsitluspõhistel üksikuuringutel.

Eesti toitumis-ja liikumissoovitusi tuleb vaadelda ja kasutada kui tervikut. Üksikute lausete väljarebimine laiemast kontekstist, nende eraldi eksponeerimine mis tahes eesmärgil, ei ole lubatud.

Inimorganismile kui bioloogilisele süsteemile ei saa rakendada 100-protsendilisust. Seetõttu on rahvusvaheliselt deklareeritud, et toitumissoovitused mistahes riigis peavad rahuldama 97-98 protsendi inimeste füsioloogilised vajadused eeldusel, et inimesed on tervislike eluviisidega (söövad mitmekesiselt, ei suitseta, tarvitavad alkoholi mõõdukalt või ei tarvita üldse ning on füüsiliselt aktiivsed, magavad ja puhkavad piisavalt) ja terved (st ei ole kliiniliselt diagnoositud pikaajalist haigust). Toitumissoovituste eesmärk on anda inimestele eeldused võimalikult heale tervisliku seisundi hoidmisele ja katta sellega absoluutne osa rahvastikurühmadest. Soovitused on eelkõige kliiniliselt tervetele inimestele, kelle kehalise aktiivsuse tase on erinev (v.a võistlussportlased). Soovitused ei ole kohustuslikud ultimatiivsed käsulauad.

Eesti toitumis- ja liikumissoovituste teaduspõhised, kokkuvõtvad põhimõtted on abiks järgmise viie aasta jooksul. Samal ajal jätkub töö süstemaatiliste infootsingutega ja soovitusdokumentidega, et järgmised Eesti toitumis-ja liikumissoovitused oleksid oma põhisõnumites jätkuvalt süsteemsetele soovitusdokumentidele põhinevad, aga peaksid alati silmas ka ajapiirides muutuvat regionaalse paiknevuse, traditsioonide, reaalse toitude olemasolu, kodumaise suur- ja väiketootmise, varustamise, kättesaadavuse ja tarbimismustri ning liikumisharrastuste spektrit.

Soovituste tööversiooni näete siit