HIV ja narkomaania ravi- ja ennetustöö saab riigieelarvest 2,4 miljonit eurot lisaraha

Valitsuse heakskiidu saanud riigieelarve strateegiaga aastateks 2017–2020 nähakse HIV ja narkomaania raviks ja ennetustegevusteks ette 2,4 miljonit eurot lisaraha. See tähendab, et lisaks HIV ja narkomaania ennetustegevuste aastaeelarves seni kavandatud 5,4 miljonile eurole lisandub igal aastal veel 600 000 eurot.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski sõnul tehti tervisevaldkonna rahastamisel mitu strateegiliselt tähtsat otsust, kuid üheks olulisemaks saavutuseks on eelkõige lisaraha suunamine HIVst ja narkomaaniast põhjustatud probleemide ennetusse. „See aitab märkimisväärselt suurendada teenuste mahtu ning on suur samm lähemale eesmärgile vähenda uute HIV juhtude arvu poole võrra,“ lisas minister. Täiendavatest vahenditest laiendatakse muuhulgas ambulatoorset opioid-sõltuvusravi Maardusse ja Pärnusse, integreeritud opioid-sõltuvuse asendusravi ja ARV-ravi lisaks Tallinnale Ida-Viru Keskhaiglasse ja Narva Haiglasse, alustatakse statsionaarset võõrutusravi Ida-Virumaal, rahastatakse süstlavahetus- ja nõustamisteenust Lasnamäel, Pärnus ja Tartus ja palju muud.

Samuti rahastatakse riigieelarvest käsimüügiravimite infolehtede tõlkimist vene ja inglise keelde 400 000 euroga järgmise nelja aasta jooksul. “Meil on palju patsiente, kelle eesti keele oskus on ebapiisav, et keerulisest meditsiinilisest tekstist aru saada. See suurendab ravimite väärkasutuse ohtu. Seepärast tagame lähiajal enimlevinud ravimite infolehtede kättesaadavuse ka vene ja inglise keeles,“ kommenteeris Ossinovski.

Riigieelarvest kavandatakse ka:

• Tartu Ülikooli juures tegutseva Tervisetehnoloogiate hindamise keskuse tegevuskuludeks 150 000 eurot aastas,
• Sõja- ja kriisiolukorras mobiilse välijuhi ametikohaks (operatiivtöö koordineerimiseks) 81 653 eurot aastas,
• Personaalmeditsiini projekti tegevuskuludeks 50 000 eurot aastas.
  2015. aasta koalitsioonilepinguga otsustatud ja 2016. aastal antud täiendavad vahendid:
• Täiskasvanute hammaste parandamise programmi rakendamine, millele alates 2017. aastas juulist on ette nähtud 6 miljonit eurot ning 2018. aastast 12 miljonit eurot aastas.

Ühtlasi jõudis valitsus põhimõttelisele kokkuleppele, et alates 2017. aastast on tööandjal vabatahtlikult võimalus hüvitada töötajale 2. ja 3. haiguspäev selle eest sotsiaalmaksu tasumata. „Maksuleevenduse eesmärgiks on motiveerida tööandjaid esimesi haiguspäevi hüvitama ning seekaudu hoidma oma töötajate tervist. Ei ole saladus, et täna käib tuhandeid inimesi haigena tööl, et palgas mitte kaotada. See ei ole normaalne, mistõttu on mõistlik, et riik tuleb siinkohal tööandjale poolele teele vastu ega käsitle neid kulusid erisoodustusena,“ selgitas minister. Tööandjal on seadusest tulenev kohustus hüvitada töötajale 4.-8. haiguspäev. Seejärel võtab kohustuse üle haigekassa.

Lisaks nõustus valitsus valmistama ette alates 2018. aastast tööandja vabastamist erisoodustusmaksust töötaja teatavatele taastusraviteenustele, nt taastusarsti konsultatsioon, füsioteraapia, tegevusteraapia, kõneravi ja kliinilise psühholoogi teenus.