Ajakiri Sotsiaaltöö tutvustab uusi võimalusi hoolekandeteenuste arendamiseks

Omavalitsuste võimekus ja valmisolek sotsiaalteenuseid uuenda ning arendada sõltub eeskätt inimestest, nii sotsiaalvaldkonna töötajatest kui ka kohalike omavalitsuste volikogude liikmetest, kirjutab värskelt ilmunud Sotsiaaltöö numbri (2/2016) eessõnas Harku vallavanem Kaupo Rätsepp ning lisab, et ka olemasoleva ressursi, leidlikkuse ja tahte korral saab selleks leida parimad võimalused.

Seekord tutvustab ajakiri Sotsiaaltöö uusi võimalusi hoolekandeteenuste arendamiseks. Muuhulgas tuleb ka juttu maakondades korraldatud analüüsist, ESFi meetme esimese taotlusvooru tingimustest, sotsiaal- ja tervishoiuteenuste lõimimise kavast Soomes, vabatahtlike kaasamisest sotsiaalvaldkonnas. Persoonirubriigis saab lugeda Kiili valla sotsiaaltöö meeskonna tegemistest. Numbris on ka palju huvitavaid artikleid uurimustest ja teoreetilistest lähenemisest, nt eelretsenseeritud artikkel Ameerika Ühendriikidest pärit lapsendajate kogemustest, ülevaade üksindusest kui sotsiaalsest probleemist, kokkuvõte  SHARE uuringu tulemustest, narratiivteraapia meetodi tutvustus jpm. Oma rubriigiga alustab Eesti Sotsiaaltöö Üliõpilaste Selts.

Info tellimise kohta ajakiri@tai.ee

Artiklid sotsiaaltöö korraldusest

• Maakondlikud arenduskeskused kaardistasid hoolekandeteenuste osutamise olukorda ning tõid analüüsides välja teenuste osutamise ja arendamise vajadused. Selgus, et eriti tähtis on arendada sotsiaaltransporti, millest sõltub ülejäänud teenuste kättesaadavus, kirjutab projektijuht Anneli Rasu.
• Peagi avaneb ESF meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” esimene avatud taotlusvoor, milles saavad osaleda omavalitsused ja maakondlikud omavalitsuste liidud.
• Sotsiaalteenuste ja -toetustega seotud küsimusi sotsiaalhoolekande seaduse valguses selgitab sotsiaalministeeriumi nõunik Tõnis Vaik.
• Persoonilugu portreteerib Kiili valla sotsiaaltöötajaid Ann Vahtramäed, Talvi Aruaasa ja Egle Välbat, kes seisavad selle eest, et pakkuda abivajajatele jätkusuutlikke lahendusi.
• Eha Paas ja Anu Viltrop Liikumisest Kodukant toovad näiteid vabatahtlike kaasamisest sotsiaalvaldkonnas ning pakuvad välja, kuidas saaks kaasamist veelgi parandada.

Uurimused ja teoreetilised artiklid

• Merle Linno (Tartu Ülikool) ja Anni Ambergi eelretsenseeritud artikkel annab ülevaate kvalitatiivsest uurimusest, mille eesmärk oli uurida Ameerika Ühendriikidest pärit lapsendajate kogemusi seoses lapsendamisega Eestis. 
• Tiina Tambaum, Luule Sakkeus ja Liili Abuladze (TLÜ Eesti demograafikeskus) tutvustavad vananemise, tööjätu ja tervise paneeluuringu SHARE tulemusi.
• TLÜ sotsiaalpedagoogikadotsent Mare Leino võtab luubi alla üksinduse kui sotsiaalse probleemi.
• Zsolt Bugarszki (Tallinna Ülikool) kirjeldab viise, kuidas mõõta vaimse tervise valdkonna teenuste mõjusust ning tutvustab uurimistulemusi toetatud eluasemeteenuste kohta.
• TLÜ doktorant Davide Ticchi kirjeldab narratiivteraapia lähtekohti positiivse kehakuvandi kujunemise näitel teismelistel ja noorukitel.
• Kristina Kossinkova ja Sigrid Vorobjov Tervise Arengu Instituudist kirjutavad vanemate mõjust õpilaste narkootikumide tarvitamisele Eestis.

Uued rubriigid

• Rubriik „Uued suunad Euroopas” tutvustab uuendusi riikide sotsiaaltöö korralduses ja erialaõppes. Prof Anneli Pohjola artiklist saab teada, et Soomes on kavas lõimida sotsiaal- ja tervishoiuteenused ning suunata vastutus nende loomise ja korraldamise eest maakondadele.
• Oma rubriigiga alustab ka tänavu märtsis asutatud Eesti Sotsiaaltöö Üliõpilaste Selts.

Sotsiaaltöö on 1997. aastast ilmuv sotsiaalvaldkonna teadus-professionaalne ajakiri, mille eesmärk on aidata kaasa spetsialistide kvalifikatsiooni tõstmisele ja silmaringi laiendamisele.

Ajakiri ilmub neli korda aastas, selle väljaandmist toetab sotsiaalministeerium. Lisaks paberväljaandele ilmub 11 korda aastas Sotsiaaltöö tasuta elektrooniline uudiskiri.