Uus Sotsiaaltöö number tutvustab taasühiskonnastamist vanglas ja kogukonnas

Suure osa ajakirja Sotsiaaltöö septembrinumbri (3/2016) artiklitest on kokku pannud justiitsministeeriumi ja vanglateenistuse töötajad. Nende sulest saab lugeda, kuidas on korraldatud töö vangide ja kriminaalhooldusalustega ning võrgustikutööst kuriteoennetuses. Artiklite läbivateks teemadeks on koostöö ning vajadus otsida valdkonnaüleseid lahendusi, samuti eetilised valikud kuritegusid toime pannud inimeste toetamisel.

Lisaks kirjutatakse värskes ajakirjanumbris juhtumikorraldusest lastekaitses, sotsiaaltöötajate tööalase toetuse kogemustest jt teemadel.

Taasühiskonnastamise teemalised artiklid

• Normaalsusprintsiibi rakendamine vanglates tähendab minimaalse sekkumise rakendamist, mis motiveerib kinnipeetavaid võtma oma elu eest suuremat vastutust, selgitab justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika nõunik Krister Tüllinen. Selle kõrval on võetud suund kasutada rohkem vangistuse kogukondlikke alternatiive.
  • Vanglateenistuse spetsialistid kirjeldavad üldisi põhimõtteid ja meetodeid töös vangide ja kriminaalhooldusalustega, omaette artiklites tutvustatakse tööd seksuaalkurjategijate ja narkosõltlastest kinnipeetavatega.
  • Justiitsministeeriumi analüüsitalutuse juhataja Jako Salla tutvustab noorte kinnistes asutuses korraldatud uuringut, mille abil hinnati võimalusi parandada asutustes valitsevat rühmakliimat, mis on oluline tegur korduvkuritegevuse vähendamisel.
• Teine osa artiklitest keskendub kogukondlikele meetmetele justiitssüsteemis. Tutvustatakse endiste vangide võimalust saada tugiisikut, majutusteenust ja nõustamist; kriminaalhooldussüsteemis rakendatavat MAPPA koostöömudelit; alternatiivse karistusmeetmena kasutatavat üldkasulikku tööd ning õigusrikkumisi toime pannud noortele pakutavat mitmedimensioonist pereteraapiat.
• Kuriteoennetuses on väga oluline eri ametkondade koostöö. Samas selgus Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskuse poolt korraldatud uuringust, mida tutvustavad Anu Leps ja Rainer Rohtla, et paljudel omavalitsusjuhtidel puudub selge arusaam enda ja teiste osapoolte rollist kuriteoennetuses.

Teised teemad

• Sotsiaalkindlustusameti peaspetsialist Anne Sundja pani kokku põhjaliku ülevaate juhtumikorraldusest lastekaitses. Artiklist saab praktilisi soovitusi, mida silmas pidada protsessi eri etappidel nii sisulises töös kui ka juhtumite dokumenteerimisel STARis.
• Kaili Hendla sotsiaalministeeriumist teeb tagasivaate vajaduspõhise peretoetuse rakendumisele.
• Elin Kütt uuris oma magistritöös sotsiaaltöötajate tööalase toetuse kogemusi. Uurimusest selgus, et Eesti sotsiaaltöötajad kogevad vähe juhipoolset toetust ning peavad lootma eelkõige iseendale ja kolleegidele.
• Dagmar Narusson (Tartu Ülikool) arutleb sotsiaalse kaasatuse ja kogukonna mõistete üle. Tema uurimus kinnitab, et kogukonda kuulumiseks on tähtsad toetavad inimsuhted.
• Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni eestseisuse liige Indrek Rohtla analüüsib heaolu arengukava mõjusid sotsiaaltööle ja hoolekandele ja toob välja ühe olulise probleemina vajadust parandada sotsiaaltöötajate töö- ja palgatingimusi.
• Rubriigis „Uued suunad Euroopas” saab lugeda prof Hans van Ewijki lugu Hollandi sotsiaaltöö arengusuundumusest.

Sotsiaaltöö on aastast 1997 ilmuv sotsiaalvaldkonna töötajate erialaajakiri, mis ilmub neli korda aastas.