Tööstressi sümptomid varieeruvad kõrgest vererõhust valudeni

Oktoober on Tervise Arengu Instituudi tervisekalendris pühendatud vaimsele tervisele ja tööstressile. Euroopas kulutavad ettevõtted töötajate vaimse tervise häirete peale hinnanguliselt 240 miljardit eurot aastas. Statistikaameti Eesti tööelu uuringu andmetel on tundnud tööga seotud stressi ca 15% meie tööealistest inimestest.

Peale vaimse tervise probleemide võivad pikaajalise stressiga kaasneda häired füüsilises tervises, näiteks südame-veresoonkonna- või luu- ja lihaskonna haigused. Tööstressi füüsilised sümptomid varieeruvad suuresti: südamepekslemisest ja kõrgenenud vererõhust kuni valutundeni keha eri piirkondades või muutusteni kehakaalus ja sagedaste haigestumisteni.

Tööandjale toovad stressis olevad töötajad kaasa madala tööviljakuse ja kõrgenenud tööõnnetuste riski. Rääkimata depressioonis ja/või kõrge ärrituvusega kolleegide tõttu halvenenud suhetest.

Tööpsühholoog Taimi Elenurme sõnul on edukaks tööstressi vähendamiseks vaja koostööd neljal tasandil: töötaja, töökaaslased ja töömeeskond, organisatsioon tervikuna ja ühiskond (kogukond, riik).

Loe tööstressist ja sellega toimetulekuvõimalustest edasi siit.

Tervise Arengu Instituudi tervist edendavate töökohtade (TET) tervisekalendri üheksa kuud on pühendatud erinevatele tervisega seotud teemadele. Septembri teemaks oli puu- ja köögiviljade pakkumise võiamlused töökohal, novembris on tähelepanu alkoholil – kuidas tähistada sündmusi tööl alkoholivabalt.

Peagi ilmub terviseinfo.ee-s ka blogipostitus, kus tööstressist räägivad Estover OÜ kontorimeeskonna liikmed.