Tervise arengu instituut juhib tähelepanu huuletubaka, vesipiibu ja e-sigareti tarvitamise ohtudele

Tervise arengu instituut alustas teavitust, millega tuletab meelde, et e-sigaret, huuletubakas ja vesipiip ei ole suitsetamise ohutum alternatiiv ega aita suitsetamisest loobuda.

Tervise arengu instituudi ekspert Tiiu Härmi kinnitusel on noorte suitsetamisharjumused muutunud. „Sageli ei alustata suitsuproovimist enam vanemate tagant näpatud sigaretist, vaid huuletubakast, maitsestatud e-sigaretist või vesipiibust. Ent esialgne põnevus asendub sageli märkamatult harjumuse ja nikotiinisõltuvusega, mis sageli viib tavasigarettide suitsetamiseni,“ sõnab Härm.

Näiteks vesipiibutubakat maitsestatakse ja lõhnastatakse mitmesuguste ainetega, et tubaka maitse poleks nii tuntav ja tugev. Seetõttu on piibutamine oma meeldiva aroomi ja maheda maitse tõttu peamiseks ahvatluseks just nendele, kes pole varem suitsu proovinud ega suitsetanud.

 Vesipiibu müüjad väidavad, et kuna vesipiibusuits jõuab inimese organismi läbi veefiltri, ei saa see olla tervisele nii kahjulik kui sigaretisuits. Ent vesipiibu kui ka kõigi teiste tubakatoodete mõju tervisele ei erine tavasigarettide omast. Vesipiipu suitsetatakse üldjuhul 20–80 minutit järjest, selle aja jooksul tõmmatakse 50–200 mahvi, millest igaüks sisaldab 0,15–1,0 liitrit suitsu. Tavalise ühetunnise piibutamisseansi käigus hingatakse seega sisse 100–200 korda rohkem suitsu kui ühte sigaretti tõmmates.

Huuletubaka ehk snusi tarvitamisel saadav nikotiinitase on organismis püsivam ja ühtlasem, mistõttu tekitab huuletubakas tunduvalt tugevama sõltuvuse kui sigaretitubakas. Risk jääda nikotiinist sõltuvusse on huuletubaka tarvitamisel 2-4 korda suurem kui tavasigarette suitsetades. See tähendab, et huuletubakast loobumise järel võib inimene hakata suitsetama sigarette oluliselt suuremas koguses kui enne huuletubaka tarvitamisega alustamist.

Kolmel neljast huuletubaka tarvitajast esineb suuõõne kahjustusi. Huuletubakas tekitab igemehaigusi ja -põletikke, hammaste lagunemist ning hävitab hammaste kinnituskudesid kuni hammaste väljalangemiseni. Huuletubakas ei saasta küll ümbritsevat keskkonda suitsuga, kuid selle tarvitamine ei jäta kehas puutumata ühtegi elundit. Kuna suuõõs on tubakakeemiaga kestvas kontaktis, on tõsine oht haigestuda huule-, keele-, põse-, kõri- ja neeluvähki. Juhul kui tubakamahl alla neelatakse, on ohustatud ka söögitoru ja kõhunääre. Huuletubaka tarvitamine kahjustab kesknärvisüsteemi, kutsudes esile uimastava toime ja ärevushäireid, tähelepanu- ning keskendumisraskusi.

Andmed e-sigareti pikaajaliste tervisemõjude kohta puuduvad, sest e-sigaret on suhteliselt uus toode. Uurimistulemuste üldistamise teeb keeruliseks ka see, et tooted ei ole standardiseeritud ning kemikaalide sisaldus varieerub.

E-sigareti mõju on uurinud ka Tartu Ülikooli teadlased. Prof Alan Altraja kinnitab, et e-sigareti tarvitamisel käivituvad hingamiselundites sigaretisuitsu mõjuga väga sarnased protsessid. „Järelikult suureneb risk haigestuda samadesse haigustesse, mille riskiteguriks on sigaretisuitsetamine: kroonilisse obstruktiivsesse kopsuhaigusesse (KOK), hingamisteede nakkustesse ja kopsuvähki. On tõenäoline, et e-sigaretid sisaldavad lühemat nimistutu erinevaid toksilisi aineid (mõned sajad) kui tavasigaretid (mõned tuhanded), kuid e-sigarettide mõju on sarnane tavasigarettide suitsetamise toimega,“ lausub Altraja.

Samuti ei ole e-sigareti kasutamine suitsetamisest loobumiseks seniste uuringute põhjal tõhusam meetod kui olemasolevate ja ohutumate abivahendite kasutamine. E-sigaretiga eksperimenteerimine ilma täiendava abita loobumiseks võib õnnestumise tõenäosust hoopis vähendada ning sageli suitsetatakse tavalist ja e-sigaretti paralleelselt. Suitsetamisest loobumiseks soovitab tervise arengu instituut pöörduda suitsetamisest loobumise nõustamiskabinetti.

E-sigareti, huuletubaka ja vesipiibu terviseohtudele tähelepanu juhtiv kampaania on nähtav internetis. Rohkem infot huuletubaka, vesipiibu ja e-sigareti kohta leiab veebilehelt www.tubakainfo.ee.