Töötervishoidu panustamine toob majanduslikku kasu

Vastilmunud tööelu infokirjast Tööelu saab teada, et võrreldes 2009. aastaga on töötervishoiu olukord Eestis tasapisi paranenud. Paljudel töötajatel on tekkinud töötervishoiu teenistustega hea ja toimiv koostöö. Ometi vajaks töötervishoidu investeerimine ja töötajate tervis ning heaolu praegusest siiski rohkem väärtustamist. Lõppkokkuvõttes tasub see end majanduslikult ära. 

Tallinna Tehnikaülikooli dotsent, PhD Marina Järvis ja PERH kutsehaiguste ja töötervishoiukeskuse juhataja-ülemarst Viive Pille möönavad oma artiklis "Töötervishoidu panustamine tasub majanduslikult ära", et aastatega on töötervishoiuteenuse pakkumise valik läinud laiemaks, aktiivsemalt on tegutsema hakanud näiteks töö füsioterapeudid, keda mõni aasta tagasi töötervishoiuteenuse turul üldse ei olnud. Kui varem oli tööandjale tähtis põhiliselt teenuse hind, siis järjest rohkem väärtustab tööandja teenuse valikul kvaliteeti. Ka hindavad töötajad töötervishoiuarsti teenust järjest enam. 

Viimastel aastatel on kutsehaigete arv olnud Eestis väga väike, 55-56 kutsehaiget aastas. Samas on ühel inimesel keskmiselt 3,5 kutsehaigust. See näitab, et kutsehaiguste diagnoosimine Eestis on ebapiisav ning inimesed satuvad arsti juurde liiga hilja. Püütakse nii kaua tööd teha, kui tervis lubab, alles siis, kui enam toime ei tulda, minnakse töötervishoiuarsti juurde. Siis võib ravi aga olla juba raskem ning sageli on haigus muutunud krooniliseks. Ravi on kulukas, enamasti ainult vaevusi leevendav ja üldjuhul enam täielikult ei paraneta. Soomes diagnoositakse miljoni inimese kohta kutsehaigusi 8-10 korda rohkem kui Eestis. Kutsehaiguse diagnoosimine tekitab kindlasti ettevõttele kulutusi, üheks lahendusvõimaluseks oleks kindlustuskaitse, mis on olemas nii Lätis, Leedus kui Venemaal. 

Ka räägib ajakiri pikast töövõimetusest ning sellega kaasneda võivatest probleemidest, ning seadustest, mis sellega seotud, soolotöö ohtudest, öötöö riskidest ning töökeskkonna konsultantide esimese tegutsemisaasta tulemustest. Pikem portreelugu infokirjas on lasteriideid tootva perefirma Lenne ühe omaniku Meeli Leemanniga, kes muuhulgas räägib ka sellest, kuidas nende ettevõttes tööohutusse ja töötajate heaolusse suhtutakse ning panustatakse.

Loe artikleid Tööinspektsiooni infokirja Tööelu 5. numbrist.