Seekordne „Sotsiaaltöö" võtab luubi alla lapse õiguste rakendamise praktikas

Ajakirja „Sotsiaaltöö" detsembrinumber on pühendatud ÜRO lapse õiguste konventsiooni jõustumise 25. aastapäevale. Tavalisest mahukama numbri artiklid võtavad luubi alla eri tasanditel (riik, KOV, MTÜ) ja erinevate laste rühmadega tehtavat professionaalset tööd, näiteks lastekaitses, asendushoolduses või õigusrikkumisi toime pannud laste abistamisel.

Mitmes artiklis rõhutatakse lapse õigust olla ära kuulatud, mis tagab lapse aktiivse osalemise tema elu puudutavate otsuste tegemisel.

Numbri külalistoimetaja on Tartu Ülikooli sotsiaaltöö õppetooli juhataja Judit Strömpl.

Artiklite tutvustus
Pikaaegne kasuperede koolitaja ja pereuuringute läbiviija Maie Salum rõhutab persooniloos, et tähtis on pöörata tähelepanu lapse tunnetele ning valmisolekule laps ära kuulata.

Merle Linno ja Eliise Salla eelretsenseeritud artikkel esitleb laste tõlgendusi oma elust ühe peremajade süsteemile üle läinud asenduskodu näitel. Artikkel põhineb Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis sel aastal kaitstud magistritööl.

Teise eelretsenseeritud artikli on kirjutanud sotsiaaltöö doktorant Ingrid Sindi (Tallinna Ülikool) ja Judit Strömpl (Tartu Ülikool), kes tutvustavad elulootöö meetodi kasutamise kogemust möödunud aastal teostatud etnograafilise kogemuse käigus. Meetodi abil saab toetada asenduskodulapse identiteedi kujunemist.

Helika Saar ja Kiira Gornischeff MTÜst Lastekaitse Liit tutvustavad Eesti kodanikuühenduste koostatud ÜRO lapse õiguste konventsiooni täiendavat aruannet.

Andres Aru ja Kristi Paron õiguskantsleri kantselei laste ja perede osakonnast selgitavad, mida silmas pidada otsustamisel, kas elu koos emaga vanglas võib olla lapse parimates huvides ning kuidas praktikas kasutada lastekaitsetöötaja õigust siseneda valdustesse ning kasutada selleks politsei abi.

Kaks uurimust puudutavad abivajava lapse ja pere hindamist lastekaitsetöös: Egle Välba, Karmen Torod ja Anne Tiko (Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituut) uurisid lastekaitsetöötajate mõtteid ja arvamusi kliendi kaasamisest, Sirje Pint (MA) lastekaitsetöötajate mõtteviisi ja kompetentsust hindamise läbiviimiseks.

Ajakirjas on kokkuvõte Lastekaitse Liidu kordusuuringust „Lapse osalemine pereelus" ning poliitikauuringute keskuse Praxis ja SA Archimedes noorteagentuuri uuringutest erivajadustega noorte kaasamisest noorsootöösse.

Laste vajadustele keskendumist ning nendega suhtlemist peetakse tähtsaks ka Ühendkuningriigis, selgub prof Malcolm Payne'i loost, mis annab ülevaate sotsiaaltöö ja sotsiaaltööharidusega seotud päevakajalistest teemadest.

Ministeeriumides töötatakse mitme algatusega, et suurendada laste heaolu ja parandada abi võimalusi. Tiina Tõemets tutvustab sotsiaalministeeriumis valminud integreeritud teenuste kontseptsiooni laste vaimse tervise toetamiseks. Elise Nikonov (Sotsiaalministeerium) kirjeldab muudatusi õigusrikkumise toime pannud lapse abistamises ning Kaire Tamm (Justiitsministeerium) ja Kadri Ann Salla (Siseministeerium) tutvustavad muudatusi õigustrikkunud laste mõjutamisel õigussüsteemis. Brit Tammiste (Justiitsministeerium) kirjutab abivõimalustest lastele seksuaalkäitumisprobleemide korral.

Lisaks saab numbrist lugeda Sotsiaalkindlustusameti lähimatest tööplaanidest, rehabilitatsioonitööst Viru Vangla noorteüksuses, koolikiusamisest ning lapse õigustega seotud projektidest.
Sotsiaaltöö on 1997. aastast ilmuv sotsiaalvaldkonna teadus-professionaalne ajakiri, mille eesmärk on aidata kaasa spetsialistide kvalifikatsiooni tõstmisele ja silmaringi laiendamisele. Ajakiri ilmub neli korda aastas, selle väljaandmist toetab sotsiaalministeerium. Lisaks paberväljaandele ilmub 11 korda aastas Sotsiaaltöö tasuta elektrooniline uudiskiri.

Lisainfo: Regina Lind, ajakirja vastutav toimetaja, 659 3931, ajakiri@tai.ee