Ajakirja Sotsiaaltöö värske number analüüsib haldusreformi mõju sotsiaaltöö korraldusele

Kohalike omavalitsuste ühinemise eesmärk on tekitada neile võimekus pakkuda nüüdisaegseid ja kvaliteetseid avalikke teenuseid ning mõjutada piirkondlikku arengut. Sotsiaaltöö värske numbri üks põhiteema on haldusreformi mõju kohalike omavalitsuste võimalustele osutada sotsiaalteenuseid. 

Lisaks saab numbris lugeda kogukonnatöö headest praktikatest, sotsiaalvaldkonna tööjõuvajadust mõjutavatest teguritest, töös kodututega kasutatavate meetmete tulemuslikkusest ja muudel teemadel.

Artiklite tutvustus

Haldusreform ja sotsiaalteenused

• Ühinemiskonsultant Kersten Kattai analüüsib kohalike omavalitsuste peamisi väljakutseid sotsiaalvaldkonnas ning nende lahendamise võimalusi ühinenud omavalitsustes. 
• Omavalitsuste kogemusi sotsiaalvaldkonna ümberkorraldamisel pärast ühinemist kirjeldavad Mikk Lõhmus ja Varje Paaliste (Lääne-Nigula vald) ning Hiiu maavanem Riho Rahuoja.
• Õiguskantsleri nõunik Kristi Ploom selgitab omavalitsuste ülesandeid seoses kohustustega korraldada sotsiaalteenuseid, mis tagaksid inimestele nende vajadustele vastava abi.

Kogukonnatöö

• Dagmar Narusson (Tartu Ülikool) tutvustab omanäolist SIBREC projekti ning sellega seotud magistriõppekursust, kus õpiti tundma Läänemeremaade häid praktikaid, mis toetavad haavatavas olukorras inimeste sotsiaalset kaasatust ja kestlikke kogukondi.
• TÜ Pärnu Kolledži lektor Valter Parve arutleb võimaluste üle kasvatada kogukondade võimekust toetada abivajajaid, mis on tema hinnangul üks deinstitutsionaliseerimise edutegureid.
• Lembi Uulimaa jagab Vändra valla ja asula praktilist kogemust kogukonna kaasamisest abivajajate toetamisse.

Teised teemad

• Karin Jõers-Türn tutvustab OSKA raporti tulemusi, mis analüüsis tööjõuvajadust sotsiaaltöö valdkonnas. Teemat kommenteerivad Tartu Ülikooli sotsiaalpoliitika lektor Jüri Kõre, sotsiaaltöö lektor Reeli Sirotkina ning sotsiaalministeeriumi hoolekande osakond.
• Jüri Kõre, Ivo Käsk ja Eleanoora Tint analüüsivad eelretsenseeritud artiklis Eesti kodutuse poliitika tulemuslikkust ning jõuavad järeldusele, et praegu suurimates linnades kasutusel oleva rehabilitatsioonimudeli asemel tuleks kaaluda uut lähenemist: pakkuda kodutuks jäänud inimesele kõigepealt omaette eluaset ja alles seejärel rehabilitatsiooni.
• Martin Parts tutvustab oma uurimusi maapiirkondade kortermajadega seotud probleemidest sotsiaaltöötajate vaatenurgast.
• Pirjo Turk annab ülevaate poliitikauuringute keskuse Praxis korraldatud uuringust asendushoolduselt lahkuvate noorte valmisolekust iseseisvaks eluks.
• Tallinna Ülikooli doktorant Airi Mitendorf kirjutab vastuolulistest normidest, reeglitest ja eetilistest valikutest, mis kujundavad sotsiaaltöö praktikat.
• Rubriigis „Uued suunad Euroopas” saab lugeda Itaalia sotsiaaltöö päevakajalistest küsimustest.
• Veebruarinumbri persooniks on Aarike Hooldekeskuse juhataja Elle Ott, kes on viimased veerandsada aastat tegutsenud selle nimel, et muuta elu eakate hooldekeskuses ja koduvallas paremaks.