Pea pooled Eesti inimestest on lapse- või teismeeas pidanud elama koos alkoholi liigtarvitajaga

Suurt osa Eesti inimestest on kahjustanud kaasinimeste alkoholitarvitamine, pea pooled on elanud lapse- või teismeeas koos alkoholi liigtarvitajaga.

2015. aastal osales Eesti uues üle-euroopalises alkoholiuuringus, mille eesmärk oli saada senisest rohkem teavet alkoholi tarvitamisest põhjustatud kahjude, alkoholi tarvitamise mustrite ning alkoholiga seotud hoiakute kohta. Uuringu tulemustest selgus, et 38% telefoni- ja 46% veebiküsitlusele vastanud inimestest on elanud lapse- või teismeeas koos kellegagi, kes oli üsna sage alkoholitarvitaja või tarvitas palju alkoholi. Umbes pooled ütlesid, et nende elu on kooselu sellise inimesega mõjutanud suurel määral. 

Uuring viidi läbi paralleelselt telefoni- ja veebiküsitlusena, uuringu üks eesmärke oli hinnata ka metoodika mõju tulemustele. 

Verbaalset väärkohtlemist nendega koos elanud alkoholi liigtarvitaja poolt on kogenud 39% telefoni- ja 56% veebiküsitlusele vastanutest. 33% telefoni- ja 43% veebiküsitlusele vastanutest on olnud tunnistajaks tõsisele füüsilisele vägivallale, mille on põhjustanud nendega koos elanud alkoholi liigtarvitaja. Kõige rohkem esines selliseid kogemusi Balti riikides, sealhulgas Eestis ning kõige vähem Itaalias ja Hispaanias.

Umbes kolmandik on ennast tundnud ebaturvaliselt avalikes kohtades, sealhulgas ühistranspordis kellegi teise alkoholitarvitamise tõttu. Veelgi enam, vaadates ainuüksi tõsisemat kahju, milleks peetakse kehalisi vigastusi, suurde tülisse sattumist, sõitu joobes juhiga või joobes juhtimisega seotud liiklusõnnetusse sattumist kellegi teise alkoholi tarvitamise tõttu, on kahjusaanute osakaal keskmiselt 35%. Ka siin on Eesti näitaja võrreldes Euroopa keskmisest (20%) kõrgem, madalaim on näitaja Rootsis (10%) ning kõrgeim Leedus (40%).

Uuring kinnitas varasemaid andmeid, et Eestis tarvitatakse alkoholi Põhja-Euroopale omasel viisil, milleks on sagedane purjutamine ehk olukord, kus tarvitatakse korraga suures koguses alkoholi. Täpsemalt, purjutamist on viimase aasta jooksul vähemalt korra kuus ette tulnud 24% telefoni- ja 35% veebiküsitlusele vastanutest. Taoline alkoholitarvitamine kahjustab nii inimest ennast kui teisi tema ümber. 

13% telefoni- ja 26% veebiküsitlusele vastanutest on viimase aasta jooksul alkoholi tarvitamise tõttu vähemalt kogenud mälulünkasid. 24% telefoni- ja 35% veebiküsitlusele vastanutest on tundnud süü- ja/või kahetsustunnet pärast alkoholi tarvitamist. Lausa 5% telefoni- ja 7% veebiküsitlusele vastajatest on mõnikord võtnud napsu hommikul kohe pärast ärkamist. 

Alkohoolseid jooke ajendab jooma hea mõju otsimine. Inimeste hinnangul tarvitavad nad alkohoolseid jooke seetõttu, et see on lõbus, muudab peod ja üritused paremaks või neile meeldib see tunne, mis tekib pärast alkoholi tarvitamist. Umbes kolmandiku vastajate jaoks on alkohoolsete jookide tarvitamine hea toitumise üks osa. Samas nendib 85% vastajatest, et alkoholi tarvitamine ei ole tervislik ning alkoholist hoidutakse halbade kogemuste tõttu. 

Suur osa vastajatest leiavad, et alkohol ei ole tavatoode ja sellele tuleb kehtestada eripiirangud. Üldiselt nõustuvad vastajad erinevaid piiranguid ette nägevate poliitikameetmetega, sh alkoholireklaami keelustamine, alkoholihindade kõrge tase, alkoholi müüvate kohtade väike arv ja kellaajalised piirangud alkoholi müügil. 

Eestis läbi viidud uuringu raport.

Uuring viidi läbi Euroopa Liidu ühismeetme (Joint Action) raames 19 riigis. Selle eesmärk oli toetada liikmesriikide ühiste prioriteetide elluviimist kooskõlas Euroopa Liidu alkoholistrateegiaga. Riike võrdlev inglisekeelne raport koos eestikeelse kokkuvõttega.