Pereteraapia on tulemuslik vahend noorte kuritegevuse vähendamiseks

Poliitikauuringute keskus Praxis analüüsis justiitsministeeriumi tellimusel noorte korduvaid õigusrikkumisi ennetava mitmedimensioonilise pereteraapia programmi (MDFT) rakendamist Eestis. Praxise hinnangul parandab programm suure riskiga noorte peresuhteid, õppeedukust, koolikohustuse täitmist ja vaba aja sisustamist ning vähendab uimasti- ja alkoholitarvitamist ja õigusrikkumisi.

Praxise analüütiku Laura Aabeni sõnul näitas uuring, et ainuüksi korduvate õigusrikkumiste vähenemine 30% võrra ning koolitee jätkamise paranemine 45% võrra toovad ühiskonnale olulist kasu, säästes iga MDFT rakendamisse panustatud euro arvel tulevikus riigile 5,3 eurot. „Kuigi programmi kulu ühe noore kohta – 4000 eurot – võib näida suur, on see siiski vähemalt seitse korda odavam ja tulemuslikum, kui saata noor erikooli või vanglasse. MDFT on väga hea ennetusprogramm, mis vähendab tulevikus tublisti kuritegevuse kahjusid. Riik peaks selliste programmide rahastamist kindlasti jätkama,“ kommenteeris Aaben uuringu tulemusi.

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsleri Kristel Siitam-Nyiri sõnul ei tulnud MDFT head tulemused ministeeriumile üllatusena. „Ühelt poolt on MDFT tulemuslikkust kinnitanud teiste riikide teadusuuringud. Teiselt poolt on Eestis selle rakendamisse investeeritud üle miljoni euro ning terapeutide töö kvaliteet on väga hästi tagatud,“ selgitas ta. Asekantsler lisas, et õigussüsteemil on olnud MDFT-laadset programmi väga vaja. Näiteks on ka riigikontroll ja õiguskantsler heitnud justiitsministeeriumile ette sobivate mõjutusvahendite ning jätkutoe puudumist. „Uuringu tulemused annavad meile kindluse minna selle programmi rakendamisega edasi.“

MDFT projekti juht Jako Salla ütles, et uudse programmi kasutuselevõtt tõi olulise pöörde sellesse, kuidas alaealisi õigusrikkujaid Eestis koheldakse. „MDFT erineb muudest Eestis rakendatavatest karistus- ja mõjutusvahenditest ja teraapiaprogrammidest eelkõige intensiivse ja tervikliku käsitluse poolest. Programmis ei piirduta ainult noore nõustamisega, vaid muudetakse tema elukeskkonda ja sel moel tuuakse tema ellu pööre. Selle nimel tehakse tihedat tööd eelkõige pere ja kooliga,“ võttis Salla programmi idee kokku.

MDFT-d viivad alates 2015. aastast üle Eesti ellu sotsiaalkindlustusameti teraapiameeskonnad. Noori suunavad sellesse programmi politsei, prokuratuur, kriminaalhooldajad, kohus ja alaealiste komisjonid. Eesmärk on vähendada noorte korduvate õigusrikkumiste riski ja pakkuda alternatiivi noorte paigutamisele kinnistesse asutustesse. Samuti kasutatakse programmi Viru ja Tallinna vanglas, Maarjamaa hariduskolleegiumis ning Tallinna laste turvakeskuses viibivate noorte puhul – seal on programmi eesmärk aidata noorel ja perel kohaneda kinnise asutusega ning valmistada ette ja toetada koju naasmist.

MDFT programmi on läbinud ligi 200 noort ja peret, keskmiselt teevad terapeudid üle Eesti tööd korraga ligi 100 perega. Programmi rakendamist sotsiaalkindlustusametis rahastati kuni märtsini 2017 Euroopa Majanduspiirkonna programmist „Riskilapsed ja -noored“, alates aprillist rahastatakse programmi riigieelarvest.

Uuring valmis Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programmi „Riskilapsed ja -noored“ kaasrahastamisel. Uuring on kättesaadav Praxise kodulehel: http://www.praxis.ee/tood/mdft/.

Lisainfo MDFT kohta

Programmi veebileht: www.kriminaalpoliitika.ee/mdft