Algaval aastal hakatakse tütarlapsi papilloomviiruse vastu vaktsineerima

Sotsiaalministeerium sõlmis lepingu inimese papilloomiviiruse (HPV) vastase vaktsiini ostmiseks. Vaktsineerimisega alustatakse alates 2018. aastast.

Inimese papilloomiviirus ehk HPV on viiruslik nakkushaigus, mis levib peamiselt sugulisel teel. Viirus on väga laialt levinud ja kergesti nakkav. Teatud viiruse tüübid võivad põhjustada erinevaid vähkkasvajaid. Kõige sagedasem HPV-st põhjustatud kasvaja on emakakaelavähk. Eestis on emakakaelavähki haigestumine ja suremus Euroopas üks suuremaid. Haiguse tagajärjel sureb Eestis igal aastal keskmiselt 70 naist ja naiste pahaloomulistest kasvajatest on emakakaelavähk esinemissageduselt viiendal kohal.

„Eesti on üks viimaseid Euroopa Liidu riike, kus tüdrukute HPV-vastast vaktsineerimist ei tehta, ehkki rahvusvahelised uuringud kinnitavad, et õigeaegne vaktsineerimine aitab ära hoida 86–100 protsenti võimalikest vähijuhtudest,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. „Seetõttu pean väga oluliseks, et tulevast aastast hakkame ka Eestis pakkuma tasuta HPV vastast vaktsineerimist.“

Riigihankel tunnistati edukaks AS Oriola pakkumine HPV vaktsiinile Gardasil 9. Vaktsiin pakub kaitset 9 erineva HPV viiruse tüve eest, mis põhjustavad nii emakakaelavähki kui muude paikmetega vähki, aga ka suguelundite tüükaid. Gardasil 9 vaktsiin on kasutusel paljudes EL liikmesriikides. Vaktsiinivaru soetatakse 2 aastaks ja lepingu kogumaksumus on 1,8 miljonit eurot.

Kuna HPV-vastane vaktsineerimine on kõige tõhusam enne viirusega nakatumist, hakatakse Eestis vaktsineerima 12-aastaseid ning esimesel kahel aastal ka 13-14-aastaseid tütarlapsi. Vaktsineerimisi hakkavad Eestis tegema koolitervishoiuteenuse osutajad ja vaktsineerimiskuur koosneb kahest annusest.

Tütarlaste vaktsineerimise eesmärk on vähendada HPV nakkuse levimust, nakkusest põhjustatud vähieelseid seisundeid, haigestumist vähki ning hoida ära vähist põhjustatud tervishoiukulusid ja suremust.