Sotsiaaltöö juuninumbri artiklid kinnitavad ennetustöö olulisust

Ajakirja Sotsiaaltöö juuninumber pakub mõtteainet päevakajalistel teemadel: kuidas ära tunda perevägivalda, mis võib olla nooruki vägivaldse käitumise põhjuseks ning kuidas hinnata kuriteo sooritamise riski.

Sotsiaaltöö uurijad ja praktikud rõhutavad aga ennetustöö tähtsust probleemide ärahoidmisel. „Tahaks, et oleks rohkem põhjust kirjutada arenenud laste ja perede heaolu süsteemist, mitte niivõrd kaitsest, sest siis oleks selge, et keskendutakse ennetusele ja tegeldakse riskifaktoritega, mitte riskilaste ja riskiperedega, kes nende riskitegurite mõjul tekivad," kirjutab ajakirja toimetuse kolleegiumi liige Judit Strömpl.

Ülevaade olulisematest artiklitest:

• Sotsiaaltöö magister Airi Mitendorf tutvustab eelretsenseeritud artiklis uurimust vägivallakuriteo toime pannud kurjategijate vägivalla tõlgendustest ja selle kujunemise kohta. Uuringu tulemusena võib öelda, et väärkoheldud lapsed hakkavad täiskasvanuna kasutama samu käitumismustreid, mida nad on kogenud lapsepõlves.

• Kadi Soo ja Judit Strömpl Tartu Ülikoolist on uurinud perevägivalla soodustavaid riske ning eri valdkondade spetsialistide kokkupuuteid perevägivallaga. Aruteludest praktikutega kumab läbi perevägivalla raskesti tabatav olemus. Sama uurimisrühma liige Merle Linno tutvustab justiitsministeeriumi tellimusel valmivat juhendmaterjali, mis peaks aitama perevägivalla juhtumeid ära tunda.

• Tartu Ülikooli õigusteaduskonna doktorant Piret Liba annab ülevaate kaasaegsetest korduvkuritegevuse riskide hindamise meetoditest.

• Eesti Noorsootöö Keskuse erinoorsootöö peaekspert Helen Kereme käsitleb alaealiste komisjonide statistikat, probleeme mõjutusvahendite rakendamisel ning tulevikusihte.

• Õiguskantsleri vanemnõunik Igor Aljoshin jagab selgitusi, kuidas ennetada väärkohtlemist hoolekandeasutuses, peatudes sellistel küsimustel nagu ööpäevaringsel erihooldusteenusel viibiva kliendi vaba liikumine väljaspool hoolekandeasutust; kliendi suhtes kasutatavad ohjeldusmeetmed, ohtliku kliendi eraldamine ja sellekohase registri pidamine ning videojärelvalve kasutamine.

• Sirlis Sõmer-Kull sotsiaalministeeriumist tutvustab OECD Eesti riigivalitsemise raportis sisalduvat pikaajalise hoolduse juhtumiuuringut, millest tuleb selgelt välja ühtse, tervikliku lähenemise ja sektoritevahelise koostöö tähtsus. Heaks näiteks omavalitsuste koostööst on Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu eestvedamisel läbiviidav projekt sotsiaaltranspordi korraldamisel, mida tutvustab projektijuht Jaan Lõõnik.

• Eesti Töötukassa juhatuse liige Pille Liimal kirjutab, et töötukassa keskendub tänavu pikaajaliste töötute töölesaamisele ning teeb selleks koostööd kohalike omavalitsustega. Prioriteediks on töölesaamiseks vajalike oskuste ja teadmiste andmine täiend- ja ümberõppe või tööpraktikaga.

Sotsiaaltöö on 1997. aastast ilmuv sotsiaalvaldkonna teadus-professionaalne ajakiri, mille eesmärgiks on aidata kaasa spetsialistide kvalifikatsiooni tõstmisele ja silmaringi laiendamisele. Ajakiri ilmub kuus korda aastas, selle väljaandmist toetab sotsiaalministeerium.

Lisainfo:

• Regina Lind, Sotsiaaltöö vastutav toimetaja, 659 3931, ajakiri@tai.ee