Eestlased põevad enim hingamiselundite haigusi

Eelmisel aastal registreeriti Eestis 2,45 miljonit esmashaigusjuhtu (v.a pahaloomulised kasvajad), millest veerandi moodustasid laste ehk kuni 14-aastaste (k.a) haigusjuhud, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) statistikast.

Nii lastel kui ka täiskasvanutel (15-aastased ja vanemad) registreeriti enim hingamiselundite haigusi. Laste esmashaigestumusest moodustasid hingamiselundite haigused 40%, keskmiselt haigestus iga Eesti laps eelmisel aastal ühe korra. Järgnesid teatavad nakkus- ja parasiithaigused (15%), vigastused ja mürgistused (8%) ning kõrva- ja nibujätkehaigused (7%).

Täiskasvanutel moodustasid hingamiselundite haigused 17% esmashaigestumusest (242 haigusjuhtu 1000 mehe ja 313 haigusjuhtu 1000 naise kohta). Meeste haigestumuse põhjustest olid järgmisel kohal lihasluukonna ja sidekoe haigused (15%) ning vigastused ja mürgistused (12%). Naistel esines hingamiselundite haiguste järel kõige enam lihasluukonna ja sidekoe ning kuse- ja suguelundite haigusi (vastavalt 13% ja 11% kõikidest naiste esmastest haigusjuhtudest).

2016. aastal registreeriti kokku veidi üle 184 100 vigastusjuhu. See teeb 221 vigastust tuhande poisi ja 182 vigastust tuhande tüdruku kohta ning 161 vigastust tuhande mehe ja 100 vigastust tuhande naise kohta. Peamiseks vigastuste põhjuseks oli nii laste kui ka täiskasvanute puhul kukkumine (vastavalt 46% ja 43% kõikidest vigastustest).

Statistikaga saab täpsemalt tutvuda Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja –uuringute andmebaasis.