Tervislikumad eluviisid ja parem tervisepoliitika pikendavad keskmist eluiga

Keskmine eeldatav eluiga on pikenenud kõigis OECD liikmesriikides, Eesti elanike keskmine eluiga jääb keskmisele kolme aastaga alla, selgub täna avaldatud Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) kogumikust „Tervis lähivaates“.

Kogumikust selgub, et tervislikumad eluviisid, suuremad sissetulekud ja parem haridus on viimastel aastakümnetel kaasa aidanud eluea pikenemisele. Selles on oma osa olnud ka kvaliteetsematel tervishoiuteenustel.

Kõigis OECD liikmesriikides on keskmine eeldatav eluiga pikenenud ning jõudnud 2015. aastaks keskmiselt 80,6 aastani. Eeldatav eluiga sünnihetkel on kõrgeim Jaapanis (83,9 aastat) ning madalaim Lätis (74,6). Eesti keskmine eluiga on OECD keskmisest kolm aastat lühem ehk 77,7 aastat.

Eluea pikkust mõjutavad eluviisid ja tervisepoliitika. Kui suitsetamine ja alkoholi tarbimine väheneksid poole võrra, pikeneks eeldatav eluiga 13 kuu võrra. Kümneprotsendiline tervishoiukulude reaalkasv ühe elaniku kohta pikendaks aga keskmist eluiga 3,5 kuud. Siin, rõhutab OECD, on oluline mitte kulu suurus vaid raha efektiivne ja sihipärane kasutamine. Eestis oli aasta keskmine tervishoiukulude reaalkasv aastatel 2003-2009 5,6% ja aastatel 2009-2016 3,6%.

Kogumikus tõdetakse, et avaliku sektori ressursside paremaks kasutamiseks tuleb ülemääraseid kulutusi vähendada. Geneeriliste ravimite suurem kasutamine on enamikes OECD riikides kaasa toonud kulude kokkuhoiu, sellised ravimid moodustavad rohkem kui 75% müüdud ravimite mahust Ameerika Ühendriikides, Tšiilis, Saksamaal, Uus-Meremaal ja Ühendkuningriigis, kuid vähem kui 25% Luksemburgis, Itaalias, Šveitsis ja Kreekas. Eestis moodustasid geneerilised ravimid 36% müüdud ravimite mahust.

Antibiootikume tuleb määrata ainult hädavajalikel juhtudel. Väljakirjutatud antibiootikumide hulk varieerus riikides rohkem kui kolmekordselt. Kõige vähem kirjutatakse antibiootikume välja Eestis ja Hollandis.

Enamikus OECD riikides tehakse tavapäraselt väiksemaid kirurgilisi protseduure ambulatoorselt, mitte haiglaravis. Näiteks tehakse päevakirurgias ligikaudu 90% katarakti (hallkae) operatsioonidest kahekümnes riigis 28-st OECD liikmesriigist, mille kohta on olemas võrreldavad andmed. Vähem kui 60% katarakti operatsioonidest tehakse päevaravis Poolas, Türgis, Ungaris ja Slovakkias. Eestis tehakse ambulatoorselt 99% katarakti operatsioonidest.

Patsientide kogemused arstiabi kasutamisel on osa kvaliteedinäitajatest, oluliseks peetakse arstide selgituste arusaadavust ning patsientide kaasamist raviotsuste tegemisse. Kergesti arusaadavaks hindasid selgitusi 86% Eesti patsientidest, OECD riikide keskmine on 89%. Raviotsustesse kaasati Eestis 80% ja OECD riikides keskmiselt 83% patsientidest. Mõlemad näitajad on 2010. ja 2016. aasta võrdluses paranenud.

Infarkti või insuldi tagajärjel sureb vähem inimesi. Paranemine on eriti märgatav südameinfarktiga patsientide hulgas Soomes ja insuldihaigetel Austraalias. Eesti infarktisuremus on endiselt OECD riikide keskmisest kõrgem. Eesti vanuse järgi standarditud kordaja on 10,6 ja vastav OECD näitaja 7,5 100 000 inimese kohta.

OECD riikide keskmine rinnavähi viie aasta elulemus oli 85%, Eestis – 77%. Käär- ja pärasoolevähi elulemuse näitaja oli Eestis samuti madalam OECD riikide keskmisest, vastavalt 58% ja 63%. Enamikus riikides nagu ka Eestis on elulemuse näitajad paranenud.

Kuigi tervishoiusüsteemi kvaliteet paraneb, on inimestel endil suur roll oma tervise hoidmisel. OECD riikides on suitsetajate osatähtsus vähenenud, kuid üks viiest täiskasvanust suitsetab iga päev. Sama situatsioon on ka Eestis.

Rasvumise ja tervist kahjustava alkoholi tarvitamise vastu võitlemisel on olnud vähe edu. OECD liikmesriikides on alkoholi tarbimine alates 2000. aastast üldiselt vähenenud, kuid mitte kõikides riikides. Eestis on alkoholi tarbimine langustrendis. Vähenenud on tarbimissagedus ja korraga tarbitavad kogused ning enam eelistatakse lahjemaid jooke. Hoiakud on muutumas, rohkem hinnatakse vaba aja veetmist alkoholi tarbimata.

OECD riikides on täiskasvanutest 54% ülekaalulised, sealhulgas 19% rasvunud. Eestis oli 2014. aasta rahvastiku toitumise uuringu järgi ülekaalulisi 33,3% ja rasvunuid 18%.

OECD terviseteemalises kogumikus „Tervis lähivates“ (Health At a Glance 2017) kasutatakse Tervise Arengu Instituudi (TAI) kogutud andmeid Eesti kohta.

Väljaanne koos lisateabega.