Eesnäärmevähi haigestumuse tõus Eestis on tõenäoliselt seotud PSA testi intensiivse kasutamisega

Eestis alates 1990. aastate lõpust täheldatud kiired muutused eesnäärmevähi haigestumuses ja elulemuses on tõenäoliselt tingitud keskealiste ja vanemate meeste intensiivsest PSA-testimisest, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) uuringust.

Uuring tehti Tervise Arengu Instituudi (TAI) epidemioloogia ja biostatistika osakonnas, kasutades vähiregistri ning surma põhjuste registri andmeid. Eraldi vaadeldi lokaalse (kasvaja piirdub eesnäärmega), lokaalselt/regionaalselt levinud (kasvaja väljunud eesnäärmekoest ja/või metastaseerunud piirkondlikesse lümfisõlmedesse) ja kaugmetastaasidega eesnäärmevähi haigestumust ja elulemust.

Aastatel 2010–2014 diagnoositi Eestis üle kolme korra rohkem eesnäärmevähi esmasjuhte kui aastatel 1995–1999. Vanusestandarditud haigestumus suurenes kuni 2011. aastani väga kiiresti (9% aastas) ja seejärel stabiliseerus. Samasuguseid muutusi täheldati lokaalse eesnäärmevähi haigestumuses, kuid kaugelearenenud eesnäärmevähi haigestumus püsis stabiilsena kogu uuringuperioodi vältel. Vanuserühmiti suurenes eesnäärmevähi haigestumus kõigis vanuserühmades, välja arvatud 75-aastastel ja vanematel meestel – selles rühmas pöördus trend langusele juba alates 2006. aastast. Eesnäärmevähi vanusestandarditud suremus suurenes kogu vaatlusperioodi vältel 1,7% aastas, kusjuures statistiliselt olulist suremuse tõusu täheldati ainult 65-aastastel ja vanematel meestel, nooremates rühmades püsis suremus samal tasemel.

Eesnäärmevähi TNM-staadiumijaotuse analüüs 2010–2014 kohta näitas, et 65% teadaoleva staadiumiga juhtudest diagnoositi I või II (s.o varases) staadiumis. Samas täheldati märkimisväärseid erinevusi vanuseti – alla 55-aastastel meestel oli vastav näitaja 72%, 75-aastastel ja vanematel meestel aga 58%.

Eesnäärmevähi viie aasta suhteline elulemus suurenes uuringuperioodi vältel 56%-lt 89%-ni. Elulemus suurenes märgatavalt kõigi staadiumide puhul: lokaalse eesnäärmevähi viie aasta suhteline elulemus oli viimasel perioodil üle 100%, lokaalselt ja/või regionaalselt levinud vähi puhul üle 80% ja kaugmetastaaside korral ligi 30%.

Uuringutulemuste põhjal võib järeldada, et Eestis alates 1990. aastate lõpust täheldatud kiired muutused eesnäärmevähi haigestumuses ja elulemuses on tõenäoliselt tingitud keskealiste ja vanemate meeste intensiivsest PSA-testimisest. Taolise testimise tulemusena võidakse diagnoosida suur hulk vähijuhte, mis haiguse tavapärase kulu korral poleks mehe eluea jooksul osutunud kliiniliselt oluliseks. Haigestumuse suurenemine on toimunud ainult lokaalse eesnäärmevähi arvel. Tulemused näitavad ühtlasi, et lokaalse eesnäärmevähiga meeste puhul on tegemist valitud rahvastikurühmaga, kes on terviseteadlikumad ja kelle surmarisk on väiksem kui vastavas kogurahvastikus. Sarnastele järeldustele on jõutud ka mitmetes teistes riikides tehtud uuringutes. Euroopa Uroloogide Assotsiatsiooni kehtiva soovituse kohaselt peab iga PSA-testiga kaasnema nõustamine võimalikest riskidest ja kasudest. Paraku puuduvad Eestis andmed PSA-testi kasutamise kohta, mis võimaldaksid hinnata meesrahvastiku hõlmatust.

Eesnäärmevähi haigestumus- ja elulemustrendidega ei ole kooskõlas jätkuv suremuse suurenemine, mille üheks võimalikuks põhjuseks on surmapõhjuse ebaõige määratlemine. Teisteski riikides on täheldatud, et eakatel patsientidel, kelle haigusloos on eesnäärmevähi diagnoos, märgitakse see haigus sageli surmapõhjuseks ka juhul, kui surm tegelikult leidis aset muul põhjusel. Meie esialgse analüüsi kohaselt oli eesnäärmevähk märgitud surmapõhjuseks ligi 40%-l aastatel 2005–2009 selle diagnoosi saanud ja viie aasta jooksul surnud patsientidest. Soome sarnane analüüs andis tulemuseks 25%. Uuringutulemused viitavad vajadusele kontrollida surmapõhjuse määramise kvaliteeti Eestis, et vältida eesnäärmevähi suremuse ülehindamisest tulenevaid tervishoiupoliitilisi järeldusi.

Eesnäärmevähk on alates 2004. aastast olnud meestel kõige sagedamini diagnoositud pahaloomuline kasvaja Eestis.

Ajakirjas Scandinavian Journal of Urology tänavu novembris (http://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/21681805.2017.1392600)(http://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/21681805.2017.1392600?journalCode=isju20) ilmunud artiklis käsitleti eesnäärmevähi haigestumuse, suremuse ja elulemuse muutusi Eestis 20 aasta jooksul (1995−2014).

Uuringut toetas Eesti Teadusagentuur (institutsionaalne uurimistoetus IUT5-1).