Jämesoolevähi elulemus Eestis paraneb, ent kaugmetastaasidega juhtude osakaal endiselt suur

Sõeluuringu alustamisele eelnenud paari aastakümne jooksul paranes käär- ja pärasoolevähi ehk jämesoolevähi elulemus Eestis märgatavalt, kuid veerand esmasjuhtudest diagnoositakse endiselt IV staadiumis, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) ja Tartu Ülikooli Kliinikumi hiljuti avaldatud uuringust.

Käär- ja pärasoolevähk (RHK-10 C18−C21) moodustab Eestis 10% kõigist pahaloomulistest kasvajatest. Esmasjuhtude arv on pidevalt suurenenud: kui 1995−1999 diagnoositi aastas keskmiselt 614 juhtu, siis 2010−2014 juba 885 juhtu. Oluliselt kasvas 75-aastaste ja vanemate patsientide osakaal (praegu 44%). Käärsoolevähi (C18) vanusestandarditud haigestumus tõusis nii meestel kui ka naistel umbes 1% aastas. Haigestumus suurenes sealjuures ainult parempoolse käärsoole (umbsoolest ristikäärsooleni k.a) puhul. Sarnast trendi on täheldatud ka teistes riikides. Pärasoolevähk (C19−C20) sagenes ainult meestel ning pärakuvähk (C21) ainult naistel. Et pärakuvähi peamine riskitegur on HPV viirus, siis on mainitud leid kooskõlas emakakaelavähi suureneva haigestumusega Eestis.

Haigestumuse muutused olenesid nii meestel kui ka naistel vanusest. Meeste hulgas suurenes haigestumus kõigi alapaikmete puhul ainult 75-aastastel ja vanematel, naiste hulgas aga suurenes parempoolse käärsoolevähi haigestumus ka noorematel (<55 aastastel).

Elulemusnäitajad on Eestis paranenud ja vahe jõukamate riikidega väheneb. Aastatel 1995−1999 kuni 2010−2014 suurenes käärsoolevähi viie aasta suhteline elulemus 50%lt 59%ni, kusjuures kõige enam paranes elulemus vasakpoolse käärsoolevähi korral (51%lt 62%ni) ja IV staadiumi korral (6%lt 15%ni). Pärasoolevähi viie aasta suhteline elulemus tõusis 38%lt 56%ni; sealjuures paranes elulemus II, III ja IV staadiumi korral, mis viitab diagnoosimise täpsustumisele ja multimodaalse ravi edusammudele. Varajases ehk I staadiumis diagnoositud käärsoolevähi viie aasta suhteline elulemus saavutas aastatel 2010−2014 90% ja pärasoolevähi elulemus 92%.

Kuigi ravitulemused on paranenud, diagnoositakse neljandik kõigist käär- ja pärasoolevähi juhtudest alles IV staadiumis. Kaugelearenenud kasvajaga patsientide osakaal on Eestis suurem kui Põhjamaades ja Lääne-Euroopas ning elulemuse edasine paranemine sõltub õigeaegsest diagnoosimisest ja ravist. Seetõttu on vajalik 2016. aastal alustatud jämesoolevähi sõeluuringu täismahus elluviimine ning ühtlasi selle rahvastikupõhisuse ja kvaliteedi tagamine. Lisaks vähi varasele avastamisele saab sõeluuringu abil diagnoosida vähieelseid seisundeid, seega − pidurdada vähihaigestumuse tõusu ning vähendada kulutusi vähiravile.

Tervise Arengu Instituudi epidemioloogia ja biostatistika osakonna ja Tartu Ülikooli Kliinikumi kirurgilise onkoloogia osakonna koostöös tehtud uuring käsitles käär- ja pärasoolevähi haigestumust ja elulemust Eestis enne sõeluuringu algust (1995−2014). Analüüs tehti vähiregistri andmete põhjal. Ajatrende vaadeldi vanuse, alapaikme ja TNM-staadiumi järgi.

Uuringutulemusi käsitlev artikkel ilmus ajakirja Cancer Epidemiology veebruarinumbris.

Uuringut toetas Eesti Teadusagentuur (institutsionaalne uurimistoetus IUT5-1).