Küsitlusuuring: alkoholi tarbimine väheneb

59% Eesti elanike hinnangul on nende alkoholitarbimine 2017. aastal jäänud võrreldes varasemaga samale tasemele ning 35% hinnangul on see vähenenud, sh on alkoholi tarbimine langenud ka piiri tagant alkoholi ostnute hulgas. 77% Eesti inimestest ei ole valmis odavama alkoholi järele reisima mitte ühtegi vahemaad, selgub sotsiaalministeeriumi tellitud Turu-uuringute AS küsitlusuuringust alkoholi tarbimise ja piiriülese ostmise kohta.

Uuringu andmeil tarbib Eestis iganädalaselt alkoholi 19% vähemalt 15-aastatest elanikest. Sagedasi alkoholitarbijaid on enam meeste ja kõrge sissetulekuga inimeste seas. Alkoholi tarbivatest elanikest 7% hinnangul on nende alkoholitarbimine 2017. aastal suurenenud võrreldes varasemaga, samas kui 59% hinnangul on nende tarbimine jäänud samaks ning 35% hinnangul on see vähenenud. Seejuures on tarbimist enda hinnangul vähendanud ka need inimesed, kes on ostnud odavamat alkoholi naaberriikidest.

Turu-uuringute AS uuringujuhi Vaike Vainu sõnul oli uuringu üks eesmärke saada teada, kas piiri tagant alkoholi ostmine ja mõnel juhul ka suures koguses varumine, on mõjutanud inimesi rohkem alkoholi tarbima. „Uuringust selgus, et alkoholitarbimise suurenemine on keskmisest levinum nende seas, kes on käinud alkoholi toomas piiri tagant, seega on seos piiri taga alkoholi järel käimise ja alkoholitarbimise sagenemise vahel olemas,“ ütles Vaike Vainu. „Samas jääb küsimus, kumb on põhjus ja kumb tagajärg, sest üldine suundumus on siiski selgelt alkoholitarbimise vähenemisele ja seda ka nende inimeste seas, kes on ostnud odavamat alkoholi naaberriikidest.“

Kokku on viimase 12 kuu jooksul naaberriikidest odavamat alkoholi ostnud 39% vastanutest. 29% inimestest on toonud alkoholi kaasa muul eesmärgil naaberriigis reisil viibides või on palunud kellelgi teisel endale alkoholi tuua. Spetsiaalselt odavama alkoholi järele on naaberriiki reisinud 10% inimestest. Odavama alkoholi järele reisivad pigem sagedasemad alkoholitarbijad, valdavalt Lääne- või Lõuna-Eesti elanikud. Samas kui 77% Eesti inimestest, sõltumata vahemaast, selleks spetsiaalset reisi ette ei võtaks.

„Ei see ega ka ükski teine viimase poole aasta jooksul avaldatud küsitlusuuring inimeste alkoholitarbimise kohta ei näita, et alkoholi tarbimine Eesti inimeste seas oleks piiriüleste ostude tõttu kasvanud,“ ütles sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse. „Tegemist on inimeste eneste hinnangutega oma alkoholitarbimisele ja selle muutustele. Müügimahtude pealt arvutatud alkoholitarbimise näitajad avaldab Konjunktuuriinstituut maikuus. See, et küsitlusuuringud näitavad pigem tarbimise jätkuvat vähenemist, on märk inimeste muutuvast suhtumisest, mis näitab, et meil, nagu mujalgi, saab tulemuse kui alkoholipoliitika on terviklik ja tegevusi viiakse ellu järjepidevalt.“

Turu-uuringute AS omnibuss-küsitlus 15-aastaste ja vanemate Eesti elanike seas viidi läbi perioodil 8.-23. märtsini 2018. Uuringu eesmärk oli hinnata muutusi Eesti elanike alkoholitarbimises ja valmidust osta alkoholi naaberriikidest.