Seksuaalkäitumise uuring: üle poole täiskasvanud eestimaalastest ei kasuta juhusuhtes kondoomi

18-79 aastaste eestimaalaste seksuaalelu on aktiivne ja enamik inimesi on oma seksuaaleluga ka rahul. Ent hoolimata sellest, et Eesti on uute HIV nakatumiste poolest Euroopa Liidus teisel kohal, ei kasuta enam kui pooled eestimaalased juhusuhte seksuaalvahekorras alati kondoomi, selgub Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud uuringust „Eesti täiskasvanud elanikkonna seksuaalkäitumine 2017“.

71% eestimaalastest on viimase 12 kuu jooksul olnud seksuaalselt aktiivsed. Neist lõviosa ehk 94% on vahekorras olnud püsisuhte partneriga, 13% aga juhusuhte partneriga. Keskmiselt oli seksuaalselt aktiivsetel eestimaalastel viimase aasta jooksul 1,5 partnerit. Kogu elu jooksul on eestimaalastel keskmiselt 10,2 seksuaalpartnerit (mediaan5).

„Hea on see, et riskeerivama loomuga juhusuhteid on püsisuhetega võrreldes ikka suhteliselt vähe,“ kommenteeris TAI uimastite ja nakkushaiguste epidemoloogia osakonna juhataja Sigrid Vorobjov. „Murelikuks teeb aga see, et juhusuhetes on levinud kaitsevahenditeta seksuaalvahekord - 59% vastanutest ei kasutanud eelnenud aasta jooksul juhusuhtes alati kondoomi. Samal ajal on Eesti Euroopa Liidus uute HIV-nakatumiste poolest Läti järel teisel kohal – eelmisel aastal diagnoositi Eestis 219 uut HIV juhtu. Tasub meeles pidada, et kondoom on ainus vahend, mis kaitseb seksuaalsel teel levivate haiguste eest.“

Uuringus küsiti ka põhjusi, miks juhusuhtes kondoomi ei kasutatud. 30% vastanutest ütles, et ei usu, et partneril võiks olla mõni sugulisel teel leviv haigus, 29% ei tulnud kondoomi kasutamine meelde ja ja veerand vastas, et kasutasid katkestatud vahekorda. Samuti selgus uuringust, et on seos alkoholi tarvitamise ning juhusuhtes kondoomi mitte kasutamise vahel. Neil, kellel oli aasta jooksul probleeme alkoholi tarvitamisega või tarvitasid narkootikume, oli ka rohkem juhusuhteid.

Oma seksuaaleluga on rahul 69% eestimaalastest, seejuures on püsipartneriga koos elavatest inimestest seksuaaleluga rahul 77%. Nendest, kes ei elanud püsipartneriga koos, oli oma seksuaaleluga rahul 49%.

Ligi kolmandik ehk 29% vastanutest ei olnud küsitlusele eelnenud aasta jooksul seksuaalselt aktiivsed ja kõige sagedamini on selle põhjuseks enda või partneri tervisega seotud probleemid. „Aktiivne seksuaalelu on seotud üldise hea tervisega. Enda hinnangul väga hea või hea tervisega inimestest oli küsitlusele eelnenud 12 kuu jooksul vahekorras 83%, halva või väga halva tervisega inimestest aga vähem kui kolmandik,“ kommenteeris Vorobjov.

Seksuaaleluga alustavad eestimaalased aina nooremana. 30-39 aastastel meestel oli esimene seksuaalvahekord keskmiselt 17,9 ja naistel 17,4 aastaselt. Võrdluseks: 60-79 aastased alustasid seksuaaleluga keskmiselt 20 aastaselt. Varast seksuaalelu alustamist seostatakse Vorobjovi sõnul ka riskeerivama käitumisega.

Esimest korda uuriti nii põhjalikult ka vanaemaealiste eestimaalaste seksuaalelu ja -tervist. 60-69 aastastest meestest on seksuaalselt aktiivsed 58% ja naistest 30%, 70-79 aastastest vastavalt 35 ja 15%. Vanemaealised on oma seksuaaleluga veidi vähem rahul kui küsitluses osalenud keskmiselt – nii naiste kui ka meeste hulgas on seksuaaleluga rahul veidi enam kui pooled.

Küsitlus viidi läbi 2017. aasta märtsist septembrini ja sellele vastas 1867 inimest vanuses 18-79. Täismahus uuringu raportiga saab tutvuda siin.