Sotsiaaltöö värske number analüüsib haldusreformi mõju omavalitsuste hoolekandele

Septembri lõpus ilmunud ajakirja Sotsiaaltöö number (3/2018) teeb vahekokkuvõtte haldusreformi järel tehtud muudatustest kohalike omavalitsuste sotsiaaltöö korralduses. Numbrist saab lugeda ühinemise järel tekkinud uute omavalitsuste kogemusi ja asjakohaseid uurimistulemusi. Artiklitest nähtub, et kui enne reformi pidi väikestes maaomavalitsustes sotsiaaltöötaja tegema tööd üksi, siis nüüd on valdades moodustatud sotsiaaltöö teenistused või osakonnad ning ametnikel on tekkinud võimalus spetsialiseeruda kindlale valdkonnale. Ühtlustatud on pakutavaid toetusi ja teenuseid, laienenud on võimalused teenuste arendamiseks. Samas seisab veel ees palju tööd, tegelda tuleb ka ühise kogukonnaidentiteedi kujundamisega. Numbri sisukorraga on võimalik tutvuda siin.

Artiklid kohalike omavalitsuste sotsiaaltööst

• Tartu Ülikooli teadlane Jüri Kõre analüüsib haldusreformi mõju omavalitsuste hoolekandele, tuginedes magistrantide poolt kuuest maakonnast kogutud andmetele.
• Rahandusministeeriumi nõunik Andrus Jõgi võtab vaatluse alla sotsiaalkaitse rahastamise kohalikes omavalitsustes ning võimalused nende omapanuse suurendamiseks.
• Numbri persoonilugu on pikki aastaid sotsiaalministeeriumi asekantseri ja seejärel Hiiu maavanema ametit pidanud Riho Rahuojast, kes juhib sellest aastast Hiiumaa Sotsiaalkeskust. Loe artiklit
• Terje Lihtsa uuris oma magistritöös maasotsiaaltöötaja ametiidentiteeti ehk seda, kuidas sotsiaaltöötjad räägivad oma tööst ning endast selle töö tegijana.
• Katrin Jääratsi magistritöö käsitleb sotsiaalteenuste korraldust enne ja pärast valdade ühendamist Lääne-Harju vallaks ning asjasse puutuvate spetsialistide arvamusi.
• Kaja Rebane uuris oma magistritöös maavanema järelevalvet toimetulekutoetuse üle kohalikes omavalitsustes, uurimuse soovitusi saab arvestada ka uues süsteemis.
• Hiiumaa valla töö on korraldatud osavalitsuste kaudu, ühinemine on sotsiaaltöötajate senisele heale koostööle veelgi hoogu lisanud, kirjutab osakonna juhataja Kairi Lõppe.
• Elva abivallavanem Marika Saar usub, et ühinemise järel moodustatud vallas on sotsiaaltöö paremini strateegiliselt planeeritud ja juhitud, professionaalsem ja võimalusterohkem.
• Jõgeva vallas jaotati sotsiaalosakonna tegevus kolme suunda, sotsiaaltöötajad said spetsialiseeruda toetustele, teenustele või lastekaitsele, kirjutab juhataja Aime Meltsas.
• Ka Rapla vallas on ümberkorraldustest tingitud raskused praeguseks ületatud, sotsiaaltöötajad on saanud soodsamaid töötingimusi ning suudavad pakkuda elanikele paremaid teenuseid, tõdeb sotsiaalnõunik Maiu Kalmus.
• Sotsiaalministeerium arendab Euroopa Sotsiaalfondi toel vabatahtlikku tegevust, hoolduse koordineerimist ning dementsuse kompetentsikeskust, toetades sellega kohalike omavalitsuste sotsiaaltööd, teavitab ministeeriumi peaspetsialist Ketri Kupper. Loe artiklit

Teised teemad

• Piret Liba (haridus- ja teadusministeerium) ja Nele Labi (SA Innove) annavad põhjaliku ülevaate muudatustest põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, mis puudutavad hariduslike erivajadustega õpilaste toetamist. Loe artiklit
• Signe Heiberg Andmekaitse Inspektsioonist tutvustab värskelt jõustunud isikuandmete kaitse üldmääruse nõudeid, millega tuleb andmete töötlemisel arvestada. Loe artiklit
• Sotsiaalkindlustusameti peaspetsialist Katrin Malm kirjutab ameti praktikast rahvusvaheliste lastekaitsejuhtumite menetlemisel. Loe artiklit
• Karmen Toros (Tallinna Ülikool) ja Michael C. La Sala (Rutgers School of Social Work, USA) kirjeldavad tugevustele ja kaasamisele suunatud mõtteviisi lastekaitses, millest lähtudes saab raskusi ületada, kasutades nii pere enda kui ka kogukonna ressursse.
• Hanna-Maria Põldma ja Karin Lilienberg tutvustavad aiandusteraapia võimalusi töös erivajadustega inimestega.