Eesti inimesed kasutavad üha rohkem hambaravi teenuseid

Eelmisel aastal tehti Eestis ligi 1,98 miljonit hambaarsti visiiti, mis on 5,2 protsenti enam kui aasta varem selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) tstatistikast. Eesti elanik käis 2017. aasta jooksul hambaarsti juures keskmiselt 1,5 korda (2016. aastal 1,4 korda).

Hambaravi visiidid moodustavad hambaarsti visiitidest 79% ning nende arv on aastaga kasvanud 4,2%. Kokku raviti 1,01 miljonit hammast, see on 2,2% vähem kui mullu.
2017. aastal jätkus ortodondi ja suuhügienisti külastuste sagenemine. Mõlema teenuse kasutamine kasvas märkimisväärselt – üle 15%. Ortodonti külastati üle 170 000 korra, seejuures täiskasvanute ja laste ortodontiliste visiitide osakaal oli enam-vähem võrdne. Ortodontilisi aparaate paigaldati ligi 27 500, koguni 41% rohkem kui möödunud aastal. 73% paigaldatud aparaatidest olid suust mitte-eemaldatavad. Paigaldatud aparaatide suur tõus on põhjendatav Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu täiendamisega: 2017. aastal laiendati alla 19aastaste isikute diagnooside loendit ortodontilise ravi tasumise korral ravikindlustuse eest ning tervishoiuteenuste loetellu lisati mitu uut suust mitte-eemaldatavat aparaati.

Suuhügienistid tegid 2017. aastal üle 23 000 visiidi. Kui 2016. aastal moodustasid laste visiidid umbes viiendiku, siis 2017. aastal oli laste visiite osakaal langenud tagasi 2015. aasta tasemele, moodustades 13%.

Võrreldes nimetatud ametialade täidetud ametikohtade arvu 2016. ja 2017. aasta novembrikuu seisuga, siis ortodontide puhul see oluliselt muutunud ei ole, kuid suuhügienistide täidetud ametikohtade arv kasvas 14-lt 20-le. Samas ortodontiateenuse pakkujate arv kasvas 2017. aastal 6%.

Jätkus ka implantaatide paigaldamise kasv. Kokku paigaldati 10 583 implantaati, see on aasta varasemaga võrreldes üle viiendiku rohkem.

Proteetilise ravi visiitide arv kasvas 9% ning proteese saanud inimeste arv 12%. Eelneval kahel aastal proteetilise ravi osas suuri muutusi ei olnud.

Hammaste ja lõualuusüsteemi röntgenuuringute arv kokku mullu oluliselt ei kasvanud − tehti ligi 300 000 uuringut, mida on 2,1% võrra rohkem kui 2016. aastal. Uuringutest 57% moodustasid üksikhammaste röntgenid, 37% panoraamröntgenogrammid, kolju külgülesvõtteid tehti veidi üle 4% ning 3D-uuringuid tehti 2%. 3D-uuringud moodustavad röntgenuuringutest küll väga väikse osa, kuid võrreldes möödunud aastaga on nende arv kasvanud 2,5 korda. Suurema kasvu on teinud ka kolju külgülesvõtte uuringud, kasvades aastaga ligi 12%.

Statistikaga saab täpsemalt tutvuda Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja –uuringute andmebaasis.