OECD ja Euroopa Komisjoni raport: Vaimse tervise probleemid on Euroopale kulukad

2016. aastal oli Euroopa Liidu liikmesriikides vaimse tervise probleeme enam kui ühel inimesel kuuest ja vaimse tervise probleemid on Euroopale kulukad, leitakse värskelt avaldatud Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ning Euroopa Komisjoni ühises väljaandes „Health at a Glance: Europe 2018“.

OECD ja Euroopa Komisjon rõhutavad raportis, et rahvastiku tervise paranemiseks on vaja pühendada rohkem tähelepanu vaimsele tervisele ja tervisekäitumise riskitegurite ennetamisele. Vaimse tervise probleemidega kaasnevad majanduslikud ja sotsiaalsed kulutused on märkimisväärsed. Eestis moodustavad vaimse tervise probleemide otsesed ja kaudsed kulud OECD hinnangul 2,8% sisemajanduse koguproduktist, Euoopa Liidu 28 liikmesriigis aga üle 4% ehk rohkem kui 600 miljardit eurot.

Samuti juhitakse väljaandes tähelepanu sellele, et suurem panus tervise valdkonda parandab elanike tervist ja aitab nii omakorda tervishoiukulusid vähendada. Kui Euroopa Liidu keskmine tervishoiukulude osatähtsus SKP-st oli 9,6%, siis Eestis vaid 6,5%.

Raport annab ühtlasi ülevaate Eesti tervisenäitajatest võrdluses teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega.

Eesti meeste oodatav eluiga sünnimomendil oli 2017. aastal 73,7 aastat ja naistel 82,3 aastat, neist tervena elati vastavalt 54,5 ja 59 aastat. Tervena elatud aastad on Eestis ühed lühematest ja võrdlusest teiste riikidega paistavad silma Eesti inimeste madalamad enesehinnangud tervisele.

Keskmise eluea pikenemine on paljudes riikides pärast 2011. aastat aeglustunud, põhjust nähakse südame-veresoonkonna haigustesse suremuse vähenemise peatumises. Eesti keskmine oodatav eluiga tõuseb, kuid esineb ebavõrdsus tervises sugude ja rahvuste vahel, aga ka piirkondlikult ja sissetulekute suurusest lähtuvalt. Näiteks on Eestis 30-aasta vanuses oodatava eluea erinevus kõrgema ja madalama haridustaseme vahel naistel 5,4 ja meestel 8,5 aastat.

Raportis rõhutatakse, et enneaegse suremuse vähendamiseks on vajalik suurendada pingutusi kahjulike terviseharjumiste ennetamiseks. Eestis on enneaegset suremust põhjustavate riskitegurite ja -käitumise eesotsas toitumise ja ainevahetusega seotud ning alkoholi, tubaka ja narkootikumide tarvitamisega seotud probleemid.

2017. aastal oli Eestis üle 1000 alkoholiga seotud surma ja tarbiti iga täiskasvanu kohta keskmiselt 10,3 liitrit absoluutalkoholi. Suitsetajate arv on Eestis viimase 20 aastaga oluliselt vähenenud, kuid ikkagi on ligi viiendik täiskasvanutest tubakatarvitajad. Vanusegrupis 16-24 on narkootikume proovinud 51% meestest ja 38% naistest, 2017. aastal oli narkoainete tarvitamisest tingitud surmajuhtumeid 110.

Iga neljas esimese klassi laps Eestis oli 2015/2016 õppeaastal ülekaaluline või rasvunud. Jätkuvalt on probleemiks ka täiskasvanute ülekaal, viiendik tööealistest on rasvunud. Liikumisharrastusega regulaarselt tegelevate (vähemalt pool tundi kaks või enam korda nädalas) 16–64-aastaste inimeste osatähtsus on küll tõusnud (42%), kuid jääb alla soovituslikule tasemele. Vigastused on Eestis laste ja noorte täiskasvanute peamine surma põhjus: 2017. aastal hukkus vigastuste tõttu 849 inimest.

Igal paarisaastal ilmuv kogumik „Health at a Glance: Europe 2018“ ilmub OECD ja Euroopa Komisjoni koostöös ning annab ülevaate viimaste aastate arengutest inimeste tervises ja tervisesüsteemides.

Kogumiku veebileht 
Kogumikku saab täismahus lugeda online-versioonis siin.
Eesti andmetega saab tutvuda Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika andmebaasis.