Lapsed ei julge veebis tekkinud muredest sageli kellelegi rääkida

9–17-aastastest Eesti lastest kasutab internetti igapäevaselt 97% ning kaheksa aastaga on pea kolmekordistunud mobiiltelefoniga internetti kasutavate laste osakaal (86%). Seejuures tunneb enamik Eesti lastest end internetis enesekindlalt ja turvaliselt, selgub äsja valminud EU Kids Online’i Eesti 2018. aasta uuringust. Küsitluses osales üle 1000 lapse koos ühe oma vanemaga.

Kõige populaarsemad igapäevased netitegevused laste seas on seotud meelelahutusega: videod, muusika, mängud. Internetisuhtlust iseloomustab eelkõige uute sõprade ja kontaktide otsimine. Samas on internetist saanud laste jaoks ka oluline osa õppeprotsessist.

Midagi häirivat on netikeskonnas näinud ligi kolmandik lastest ning küberkiusamist on pealt näinud ligi 40% lastest. Neist lastest pea kolmandik ei räägi kogetust kellelegi (vastavalt 27% ja 36%), vanematele usaldaks oma mure 40% ja sõpradele 41% vastanutest. “Positiivne on, et paljud lapsed peavad oluliseks sellisel juhul rääkida murest sõpradele või vanematele,” rääkis justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunik Brit Tammiste. “Samas peame ühiselt pingutama, et vähem oleks lapsi, kes häiriva materjali nägemisest või küberkiusamise kogemisest kellelegi ei räägi, sest just sealt hakkavad probleemid, kui laps jääb oma murega üksi.”

Enamik lapsevanemaid vestleb enda hinnangul lapsega sellest, mida viimane internetis teeb (92%) või jagab näpunäiteid turvalisuse kohta (85%). Uuringus osalenud lastest nõustus aga vaid veidi üle poolte, et vanemaid huvitab nende netikasutus ning nad räägivad lastega sellest. Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõuniku Elise Nikonovi sõnul ei ole lapsevanemad alati teadlikud laste netikeskkonnas tekkinud muredest. “Eriti teravalt paistavad erinevused tegelikkuse ja vanemate teadlikkuse vahel silma 15–17-aastaste puhul. See näitab vajadust osata ja julgeda lastega rohkem rääkida. Hea ja turvaline suhe lapsega on võti, et laps julgeks rääkima tulla ka siis, kui tal on mure. Palju kasulikke nõuandeid on lapsevanemate jaoks erinevas vanuses laste ja erinevate teemade kohta koondatud veebilehele tarkvanem.ee,” selgitas Nikonov.

Üldiselt tunnevad Eesti lapsed end veebikeskkondades turvaliselt ja peavad heaks oma digitaalset kirjaoskust. “Digiseadmed on kujunenud koolis igapäevaseks õppevahendiks, mis loob nii õppimiseks kaasaegseid võimalusi kui ka seab vastutuse nende kasutamisega seotud oskuste kujundamiseks. Interneti turvalisus on osa digipädevuste arendamisest, mis on riikliku õppekavaga seotult koolidele kohustuslik,” rääkis haridus- ja teadusministeeriumi e-teenuste osakonna asejuhataja Kristel Rillo. “Kuigi oluline roll digioskuste kujundamisel on koolil, on veelgi suurem vastutus netikasutuse suunamisel lapsevanematel. Arvestades, et iga viies 11–17-aastane laps on puutunud kokku sellega, et sõbrad temast midagi loata internetti postitavad, on just teistega käitumisest rääkimine oluline nii koolis kui kodus.”

Tartu Ülikooli teadlased küsitlesid koostöös Turu-uuringute AS-ga 2018. aasta suvel üle Eesti 1020 internetikasutajast last vanuses 9–17 ja nende üht vanemat. Uuring keskendus laste ja vanemate internetikasutusele, digipädevustele ning teadlikkusele online-riskidest.

EU Kids Online’i uuring korraldati esimest korda 2010. aastal 25 Euroopa riigis. Kordusuuring sai lisaks Eestile teoks veel 17 riigis. Uuringu tulemusi kasutatakse laste internetikasutuse teadlikumaks ja turvalisemaks muutmiseks ning sellekohaste soovituste ja juhendite väljatöötamiseks.

Andmekogumist rahastasid Eesti Interneti SA, Haridus- ja Teadusministeerium Euroopa Sotsiaalfondi kaudu, Justiitsministeerium ja Sotsiaalministeerium, lisaks sai uurimisrühm toetust Eesti Teadusagentuuri ja HTMi rahastatud teadusprojektidest.

Kasulikke viiteid:

• www.tarkvanem.ee
• https://www.targaltinternetis.ee 
• https://tarkvanem.ee/koolitused/imelised-aastad/
• Lapse õiguste ja vanemluse uuring 2018