Ajakirja Sotsiaaltöö värske number: samm-sammult parema sotsiaalteenuse poole

Veebruari lõpus ilmunud ajakirja Sotsiaaltöö numbrist (1/2019, vt sisukorda">) saab lugeda asutuste kogemusi, kes liiguvad samm-sammult parema teenuse poole; arutletakse kvaliteedipõhimõtete üle ja tutvustakse metoodikat, mis töötati välja KOV teenuste osutamise taseme mõõtmiseks. Kirjutatakse ka sotsiaalkaitse uue aasta väljakutsetest, sotsiaaltöötajate igapäevatööst, teenust kasutavate inimeste enesemääramisõigusest, sotsiaalala töötajate enesehoiust jt teemadel.

 Sotsiaaltöö korraldus ja igapäevatöö

• Sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse analüüsib prioriteetseid sotsiaalkatseteemasid erakondade valimisprogrammides ning annab ülevaate alanud aastaks ministeeriumis kavandatud tegevustest hoolekande, laste ja perede ja võrdsuspoliitikate valdkonnas. Loe artiklit
• Uusi võimalusi dementsusega inimeste ja nende lähedaste murede leevendamiseks tutvustavad valdkonna eestvedajad René Randver, Mari Rull ja Terje Bachmann. Loe artiklit
• Kahe aasta jooksul testib riik koostöös ühistranspordikeskuste ja omavalitsustega sotsiaaltranspordi erinevaid korraldusmudeleid neljas maakonnas, kirjutab Triin Raag sotsiaalministeeriumist. Loe artiklit
• Sotsiaaltöötajate igapäevatööst Maardus ja selle eripäradest räägivad sotsiaalabi osakonna juhataja Reet Aljas ja juhataja asetäitja Lilia Kidelman.
• Triinu Purru (Tervise Arengu Instituut) kutsub kohalike omavalitsusi ja teisi partnereid kavakindlalt panustama paikkonna tervisedenduse arendamisse.

 Sotsiaalteenuste arendamine ja kvaliteet, töötajate enesehoid

• Numbri persooniks on Tallinna Tugikeskuse Juks pikaaegne juht Irina Kalde, kes peab oluliseks paremate tingimuste loomist klientidele ja töötajatele ning toetab teenusekasutajate loomingulist eneseväljendust. Loe artiklit
• Veiko Sepp ja Rivo Noorkõiv tutvustavad Tartu Ülikooli ja OÜ Geomedia metoodikat kohalike omavalitsuste teenuste osutamise võimekuse taseme hindamiseks, mida katsetati põhjalikumalt täiskasvanute sotsiaalhoolekandelise abi näitel kolmes omavalitsuses.
• Katrin Tsuiman ja Garri-Kerto Rägastik sotsiaalkindlustusametist selgitavad seadusega kehtestatud kvaliteedipõhimõtete rakendamist erihoolekande praktikas. Loe artiklit
• Tallinna Vaimse Tervise Keskus rakendab kvaliteedijuhtimissüsteemi EQUASS, sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid osutav Benita Kodu aga süsteemi ISO 9001. Oma asutuste kogemusi jagavad Merle Tomberg ja Marilin Vaksman.
• Nõustamiskeskuse Papaver arendusjuht Kadri Vilgats kutsub looma eri tugiteenuseid ja rahastusallikat koondavat ühtlustatud hindamisvahendit. See aitaks vähendada bürokraatiat nii spetsialistide kui ka teenust kasutavate inimeste jaoks.
• Anna Frank-Viron sotsiaalkindlustusametist kirjeldab seksuaalselt väärkoheldud lastele mõeldud lastemajateenuse korraldust ja arendamist.
• Katrin Liiv uuris magistritöös, kuidas toetatud elamise teenus toetab seda kasutavate psüühilise erivajadustega inimeste enesemääramisõigust.
• Kerli Kanniste kirjeldab oma magistritöö põhjal sotsiaalala töötajate kogemusi ja arusaamu seoses enesehoiuga ja meetoditega, mida kasutatakse pingete maandamiseks ning läbipõlemise ennetamiseks.
• Marju Selg vaatleb sotsiaaltöö valupunke huumori peeglis ning lükkab ümber elukutse kohta levinud väärasid ettekujutisi.