Eesti noorte piirkondlik portree sai kaante vahele

Statistikaameti ja Eesti Noorsootöö Keskuse koostöös valmis artiklikogumik „Eesti piirkondlik areng. Noored Eestis,“ mis annab ülevaate noortega seotud teemadest maakonna ja omavalitsusüksuse tasandil.

Koostöö algas kaks aastat tagasi, kui Statistikaamet asus Eesti Noorsootöö Keskuse tellimusel Haridus- ja Teadusministeeriumi noortevaldkonna programmi raames kaardistama andmekogusid ja uuringuid, milles kogutakse andmeid noorte kohta. Eesti õigusruumis on noortena määratletud 7–26-aastased. See sätestati 1999. aastal vastu võetud noorsootöö seaduses. Keskuse eesmärk oli saada ülevaade olemasolevatest andmetest, et neid oleks võimalik senisest teadlikumalt analüüsida ja saadud infot noorsootöö korraldamisel kasutada. Et analüüsi tulemused olid põnevad, siis jõudsid osapooled tänavu kogumiku avaldamiseni.

„Osa materjalist on pärit aruandest, mille Statistikaamet koostas noorsootöö keskuse tellimuse täitmiseks, osa tekste on kirjutatud just kogumiku tarbeks,“ selgitas juhtivanalüütik ja Statistikaameti-poolne projektijuht Eve Telpt kogumikku tutvustades. „Kogumikus vaatleme, kuidas noorte olukord piirkonniti erineb. Näiteks saab artiklitest teada, kui palju on noori omavalitsusüksuse rahvastikus, millised on noorte rändetrendid, mis iseloomustab noorte osalust hariduses, tööturul, ettevõtluses, vabaajategevustes ja noorsootöös,“ tõi Telpt teemadena välja. Kogumikus on ka ülevaade noorte osalusest kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel, kaardistatud on lastega perede olukord ja noorte surmapõhjused. „Kindlasti on põnevad noorte andmed maakondades ja haldusüksustes, see annab infole lisamõõtme,“ lisas ta.

Eesti Noorootöö Keskuse direktor Edgar Schlümmer tõi välja, et noorsootöö peamine eesmärk on aidata kaasa sellele, et noored saaksid aktiivselt osaleda ühiskonnaelu korraldamisel ja otsuste langetamisel. „Arusaam noorte olukorrast aitab mõtestada, mis on hästi ning mida saaks veelgi enam nii noorte heaks kui ka kohaliku elu arendamiseks ära teha,“ selgitas ta.
Peale artiklite on kogumiku lisades avaldatud hulk analüüsimata statistilisi materjale: kaardid ja tabelid omavalitsusüksust kirjeldavate oluliste statistiliste näitajatega ning kõigi 79 omavalitsusüksuse ülevaatlikud portreelehed.

Vaata kogumikku Statistikaameti veebilehel.

20 olulist fakti noorte kohta

Iga viies Eesti elanik on noor

1. 2018. aasta algul oli Eestis 276 800 noort vanuses 7‒26 aastat, neist mehi 142 300 ja naisi 134 500. Noored moodustavad 21% Eesti rahvastikust. Noorte osatähtsus on alla Eesti keskmise 37 omavalitsusüksuses, mis paiknevad enamasti riigi äärealadel.
2. Noorte arv ja osatähtsus elanikkonnas on langustrendis.
3. Tööjõudu taastootvad piirkonnad on vaid Harju- ja Tartumaal, kõikjal mujal suundub tööturule vähem noori, kui sealt on vanuse tõttu võimalikke lahkujaid.
   Iseseisvat elu alustades koondub enamik 17–26-aastastest pealinna
4. 7‒16-aastased paistsid 2017. aastal silma keskmisest väiksema maakondadevahelise rändeintensiivsusega ja keskmisest suurema linnalisest piirkonnast väljapoole liikumisega. Seega saab öelda, et lastega pered eeslinnastuvad või liiguvad maale. Erinevalt üldistest siserändetrendidest lahkub see vanuserühm isegi Tallinnast.
5. 17‒26-aastased koondusid linnalistesse piirkondadesse. Domineeriv sihtkoht oli neil pealinn ja selle lähiümbrus. Maakondade vahel rändas see vanuserühm poole sagedamini kui keskmine Eesti elanik ja kolm korda sagedamini kui 7–16-aastased.
   Enamik noortest on keskendunud õppimisele
6. Ligi kolm neljandikku 7–26-aastastest noortest õpib. Kuni 18-aastaste hulgas on õppimine valdav tegevus, pärast seda hakkab aga õppimisaktiivsus aasta-aastalt vähenema.
7. 2017/2018. õppeaastal oli üldharidus-, kutse- ja kõrgkoolides kokku umbes 195 000 noort õppurit. Neist 64,2% omandas põhi-, 13,1% üldkesk-, 8,2% kutse- ja 14,5% kõrgharidust.
8. Valdav osa 15–26-aastastest on keskendunud kas õppimisele või töötamisele – registreeritud andmetel tegeles 2017. aasta lõpus mõlemaga iga seitsmes selles vanuses noor. Noored naised kombineerivad õpinguid ja töötamist meestest rohkem.
9. 2017. aasta lõpus oli töötuna registreeritud ligi 4000 noort, mis teeb 16–26-aastaste noorte registreeritud töötuse määraks 5,5%. Kõige keerulisem on noortel töö leidmine Ida-Virumaal (registreeritud töötuse määr 13,8%), kõige lihtsam aga Harjumaal (3,4%).
   Ligi 4% täisealistest noortest tegutseb ettevõtjana
10. 18–26-aastastest noortest 3,9% tegutses 2017. aasta lõpus ettevõtjana (FIE või vähemalt 10-protsendilise osalusega äriühingu omanik). Noorte ettevõtlusaktiivsus oli suurim Muhu ja Vormsi vallas ning Tallinna lähiümbruse valdades, väikseim aga Ida-Virumaa omavalitsusüksustes.
11. Nii noorte kui ka üldine ettevõtlusaktiivsus kipub olema suurem jõukamates, väiksem aga kõrgema registreeritud töötuse määraga omavalitsusüksustes. Üldine ettevõtlusaktiivsus on positiivselt seotud ka elanike haridustasemega.
    Noored on aktiivsed kultuuritarbijad
12. 2017. aastal külastas 15–26-aastastest 94% mõnd kultuuriasutust (raamatukogu, teater, kino, muuseum), kultuuriüritust (kontsert, käsitööüritus) või käis spordivõistlust vaatamas.
13. Huvikoolides õppis 2017/2018. õppeaastal rohkem kui neljandik kõigist 7–26-aastastest. Kõige populaarsem õppevaldkond oli sport. Kõige rohkem osalesid noored huvihariduses Harjumaal, Tartumaal ja Pärnumaal ning kõige vähem Valgamaal, Jõgevamaal ja Lääne-Virumaal.
14. Eestis tegutses 2017. aasta lõpus 280 avatud noortekeskust ehk keskmiselt üks keskus tuhande noore kohta.
    Noori toob volikokku soov oma kodukandi heaks midagi ära teha
15. 2017. aasta oktoobris kandideeris kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel 771 noort (6,5% kandidaatidest), kellest valiti 30 volikogusse 37 noort.
16. 18–26-aastastest kandideeris valmistel 0,6%, mis on üldisest kandideerimisaktiivsusest madalam (1,1% vähemalt 18-aastastest).
17. Kohalikel valimistel kandideerinud noored on eakaaslastest kõrgema haridustasemega, õpivad rohkem ja on aktiivsemad tööturul.
    Toimetulek on keerulisem üksikvanema leibkondades ja Eesti äärealadel
18. Noorte heaolu ja toimetulekut mõjutab see, millist tüüpi leibkonnas ja millises Eesti piirkonnas nad elavad. Toimetulek on keerulisem üksikvanema leibkondades ning Ida-Virumaal ja mitmetes Lõuna-Eesti maakondades.
19. 2016. aastal elas Eestis suhtelises vaesuses iga kuues laps (16,5%). Valga maakonnas oli neid 39,1%, Põlva maakonnas 30,3% ja Võru maakonnas 29,3%.
    Iga surm, eelkõige noore inimese surm, on tragöödia
20. Aastatel 1999–2017 suri Eestis üle 4400 noore, sh 3400 meest ja 1000 naist. Samal ajavahemikul sooritas enesetapu 724 noort, sh 622 meest ja 102 naist. Vaadeldud perioodi jooksul on vähenenud nii noorte surmade üldarv kui ka enesetappude arv.